Ukraina sõja mõjud pangandusele
Eesti pank on oma kodulehel selgitanud sõja võimalike mõjude kohta pangandusele järgmist:
Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime kaubanduse katkemisele Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga on väga hea. Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud ka puhuks, kui peaks olema vaja katta võimalikke laenukahjumeid. Selliste ettevõtete laenude osakaal, mis otseselt sõltuvad tehingutest Venemaa ettevõtetega, on alla 1%. Samas on keeruline hinnata, kui suured on Eesti finantssektori kaudsed seosed Venemaa turuga. Mõjutatud võivad olla investeerimisteenuste pakkujad, Venemaale investeerinud Eesti investorid, aga ka Eesti kaudu või Eestisse investeerinud Venemaa investorid.
Ukraina sõja üldised mõjud
Sõda Ukrainas toob kaasa põhjustab tohutut kahju Ukraina infrastruktuurile. See on põhjustanud põgenike laine teistesse riikidesse. Hinnanguliselt on naaberriikidesse liikunud umbes 3 miljonit põgenikku. Samuti on olulised Venemaale on välja kuulutatud sanktsioonid, mille sarnaseid varasemalt rakendatud pole. Kuigi olukord on endiselt ebamäärane ja tulevased väljavaated rahu ning sõja lõppemise osas erakordselt ebakindlad on majanduslikud tagajärjed juba praegu väga tõsised. Energia ja toormehinnad, sealhulgas nisu ja muud teraviljad, on järsult tõusnud. Hinnamuutused avaldavad mõju kogu maailmas, eriti vaesematele leibkondadele, kelle jaoks on toit ja kütus suurema osa kuludest. Mida kauem konflikt jätkub seda laastavam on majanduslik kahju. Venemaa-vastased sanktsioonid avaldavad olulist mõju ka maailmamajandusele ja finantsturgudele, kandes olulisel määral üle ka teistesse riikidesse.
Ekspordi piirangute mõju
Juhul, kui Eesti ei saa enam eksportida Vene, Valgevene ja Ukraina turgudele, siis langeb majanduse maht umbes 2%. Olukorda aitaks leevendada asendusturgude leidmine. Sellisel juhul võiks hinnata pankade üle 60 päeva viivises olevate laenude kasvu seniselt 0,3%lt 0,8%le. See on kordades vähem kui eelmise finantskriisi ajal. Pankadel on piisavalt kapitali, et katta sellises mahus võimalikke laenukahjumeid. Viimastel aastatel on hoiuste kasv Eesti pankades olnud väga kiire ja tänu sellele on pankadel likviidsete varade osakaal viimase kümnendi kõige kõrgemal tasemel. Keskpank on valmis pankadele vajadusel pakkuma tagatise vastu likviidsuslaenu.
Venemaa, Ukraina ja Valgevene residentide laenud ja hoiused
Eestis tegutsevate pankade hoiustest moodustavad Venemaa, Ukraina ja Valgevene residentide hoiused suhteliselt väikese osa, alla 0,5% kõikidest reaalsektori hoiustest 2021. aasta lõpu seisuga. Venemaa, Valgevene ja Ukraina residendid on võtnud Eesti pankadest laenu vähesel määral, kokku alla 3 miljoni euro. 2021. aasta lõpu seisuga puudusid Eesti pankadel võlakirja-, faktooringu- ja liisingunõuded nende riikide residentide vastu.
Eesti fondide raha paigutus Venemaa väärtpaberites
Eesti investeerimisfondid ja pensionifondid on kumbki paigutanud Venemaa väärtpaberitesse üks miljon eurot. See moodustab investeerimisfondide varadest 0,1% ja pensionifondi varadest 0,03%. Tallinna börsil on Venemaa residentidega seotud raha ühe miljoni euro väärtuses ehk 0,02% kogu börsimahust. Piiriülesed maksed Venemaa, Ukraina ja Valgevenega on Eesti pankade kaudu tehtavate maksete kogumahtu arvestades suhteliselt väikesed. 2021. aasta IV kvartalis oli vaid umbes 2% mitteresidentidega tehtavatest maksetest seotud nende riikidega. Eesti Pank on valmis rakendama koos Euroopa Keskpanga ja teiste euroala keskpankadega ellu sanktsioone, mille Euroopa Liit ja Euroopa riikide valitsused on vastu võtnud. Kuna Eesti Pangal ei ole Venemaa keskpangaga seotud varasid ega kohustusi, siis 2022. aasta 7. märtsi seisuga Eesti Pank veel sanktsioone ei rakenda.
Mõjud toidu tootmisele
Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu.
Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja ja õliseemnete turul olulised osalised. Ukraina toodab 11% maailma nisu, 16% odra, 15% maisi, 16% rapsi, 50% päevalilleseemneõli, 9% päevalilleseemnete ja 61% päevalillekoogi toodangust. Venemaa toodab 20% nisu, 16% odra, 2% maisi, 3% rapsiseemnete ja 20% päevalillekoogi toodangust.
Euroopa Liidu jaoks on Ukraina oluline kaubanduspartner, sealt tuleb 57% maisi, 42% rapsi, 15% päevalilleseemnete, 47% päevalillekoogi, 30% nisu tarnetest. Venemaalt on siiani tulnud 11% nisu, 50% rapsikoogi, 34% päevalillekoogi ja 35% päevalilleseemnete tarnetest. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetise tarnija. Nisu hind tõusnud rohkem kui 50% võrra, mis koos oodatava väetisenappusega, ähvardab toiduainehindasid oluliselt tõsta.
Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele. Nimelt on Ukraina üks Eest püsivamaid ekspordipartnereid kilu ja räime ekspordil ning on kalatoodete kaubagrupis viies ekspordipartner. 2021. aastal oli kalatoodete osakaal ekspordikäibes 13 protsenti, väärtusega 17 miljonit eurot.
Sõja mõjud energiasektorile
Enne sõjategevust oli jõudnud maagaasi hind juba 70 euroni MWh langeda. Hetkel kauplevad mai tarnelepingud Amsterdami börsil umbes kaks korda kõrgemal hinnatasemel. Keskmine hind on mõnikord ületanud isegi 200 eurot. Hinnatõus ei ole aga, põhjustatud gaasi nappusest vaid ebastabiilsest olukorrast Euroopas jagub maagaasi tagavara talve lõpuni küllaga.
Sõja mõjud eluasemeturule
2022. aasta veebruaris tehti Eesti kinnisvaraturul kokku 1799 korteritehingut, mida oli väiksema tööpäevade arvu tõttu 5,6% vähem kui jaanuaris ning üleüldise elamispindade turu mõningase rahunemise tõttu 2,4% vähem kui 2021. aasta veebruaris. Tehtud tehingute osas kujunes sealjuures mediaankeskmiseks hinnatasemeks 1878 €/m2, mida oli 22% enam kui aasta tagasi ning 3,0% rohkem kui veel tänavu jaanuaris. Võrreldes aastatagusega võis täheldada suhteliselt laiapõhjalist tehingute arvu vähenemist, mille juures Tallinnas vähenes turuaktiivsus 9,2%, Tartus 9,0% ja Pärnu linnas uute korterite taandunud müügi tõttu koguni 44% võrra. Väljaspool Tallinna tehti Eestis kokku 1086 korteritehingut, mida oli 4,1% vähem kui eelmisel kuul ning 3,0% vähem kui 2021. aasta veebruaris. Tehingute arvu suurenemist on jätkuvalt tagasi hoidnud eeskätt pakkumiste vähesus, mille juures enamikes Eesti piirkondlikes keskustes on müügipakkumisel vähemalt viiendiku võrra vähem varasid kui aasta tagasi ning korterite pakkumishinnad on samaaegselt sageli ligi 30% kõrgemal.
Esialgu ei ole sõjategevus olulist mõju avaldanud eluasemeturule
Veebruarikuud iseloomustavatest korterituru numbritest veel otseselt mingisugust Ukraina sõjaga seotud turuaktiivsuse muutust ei saanud justkui täheldada. Kuid, kuna kinnisvaraturg on suhteliselt madala efektiivsusega, avalduvad tarbijakäitumises aset leidvad negatiivsed muutused kinnisvaraturul alles arvestatava viitajaga ning seda seetõttu tõenäoliselt statistiliselt pigem alles märtsis-aprillis. Ukraina sõja senistel sündmustel ei ole elamispindade turul tarbijakäitumisele veel kuigi laialdast mõju olnud, kuid populaarsemate kinnisvaraportaalide külastatavus on vähenenud sõltuvalt nädalapäevast ligi 20 protsendi võrra, mille taustal võib eeldada, et lähikuudel on tehingute arvu trend sarnases suunas ja sügavuses. Ukraina sõja negatiivne mõju on seni jäänud aga võrreldes näiteks 2020. aasta kevade sündmustega veel üsna märkamatuks, kuid sõja süvenedes on olnud täheldada, et ka tarbijakäitumise lõikes negatiivne meeleolu on asunud võimenduma ning ostuotsuseid on asutud taas edasi lükkama.
Isegi kui Ukraina sõda peaks lähinädalail oma olemuselt leevenema või lõppema, jäävad sellega juba kaasnenud probleemid mõjutamata majandustegevust pikema perioodi vältel. Venemaa on muust maailmast üha enam eraldatud ning sellega kaasnevad probleemid püsivad pikema aja jooksul, mõjutades, kas otseselt või kaudselt nii ettevõtete kui ka majapidamiste tegevust.