Käibekapitalilaen ettevõttele
Hoolimata ärevatest aegadest on Eesti Panga värskelt ilmunud “Rahapoliitika- ja majandus” ülevaates tehtud prognoosid käibekapitali laenu kasutamist soosivad.
Venemaa sõjalise agressiooni mõjud
Ülalviidatud ülevaate kohaselt on nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõjaline konflikt võtab. Koroonakriisist alles toibuvale maailmamajandusele annavad sõjategevusest põhjustatud tarneprobleemid, toormete järsk hinnatõus ja suurenenud ebakindlus järjekordse tagasilöögi. Seekordne on juba kolmastõsine häire rahvusvahelises kaubanduses viimase viie aasta jooksul, sest 2018. aastal algusesaanud Hiina-USA kaubandustüli pani ettevõtteid toonaseks välja kujunenud tarneahelaid ulatuslikult muutma, kergitas hindasid ja piiras kasvuvõimalusi.
Eesti majanduslik seotus Venemaaga on ajapikku vähenenud
Eesti kaubanduslikud sidemed Venemaaga on kahanenud; suurem muutus toimus 2014. aastal peale Krimmi annekteerimist, mil Venemaa osatähtsus Eesti kauba ekspordis vähenes umbes kaks korda ning langus jätkus ka peale seda. Lisaks piiriülestele kaubamahtudele on vähenenud ka maksed Eesti ja Venemaavahel. Samuti on meie pangandussektori seotus Venemaaga äärmiselt väike ja väikesed on ka vastastikused investeerimispositsioonid.
Kaubandussidemete katkemine Venemaaga puudutab teravamalt üksikuid majandusharusid.
Ekspordi poolel on haavatavaimad transpordisektor ja masinaehitus, tarnete kaudu aga puidutööstus, metallitööstus, ehitus ja keemiatööstus. Kaubanduse täiemahuline katkemine Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga põhjustaks otseselt probleeme neile valdkondadele, aga majandust tervikuna ei halvaks. Võimaliklaialdasem mõju võib avalduda Vene gaasitarnete kaudu. Balti-Soome gaasiturgu on alternatiivselt võimalik Leedu kaudu LNG-ga varustada, ent selle läbilaske maht rahuldab kogu piirkonnanõudlusest umbes 2/3. Sõltuvuse vähendamine Vene päritolu energiakandjatest on saanud oluliseks sihiks nii Eesti kui ka ülejäänud Euroopa jaoks. Eesti majandus satub sel aastal tõenäoliselt langusesse. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb tavapärasest suurem määramatus, sest turud on juba ilmutanud suurt heitlikkust ning väljavaade püsib ebakindel. Mitme ebasoodsa teguri koosmõju tingib sel aastal tõenäoliselt ajutise majanduslanguse.
Eesti majandus oli eelmise aasta lõpuks jõudnud tootmisvõimaluste piiri lähedale
ka varasemad prognoosid näitasid seetõttu kasvu järsku aeglustumist. Muutunud geopoliitilised olud ning nende majandusmõjud kärbivad väljavaadet veelgi − kahanevkaubavahetus, ostujõu vähenemine oodatust kiirema hinnakasvu tõttu, ebakindluse suurenemine ja ühekordsete suurte tehingute väljataandumine langetavad 2022. aasta SKP alla poole eelmise aasta taset. Sissetulekud ja maksutulu suurenevad sel aastal majanduslangusest hoolimata. Kiire hinnakasvu tõttu suureneb majanduse maht jooksevhindades jõudsalt. Sama kehtib ka palkade ja sissetulekute kohta. Riigirahanduse jaoks tähendab see, et ootamatute kulude katmiseks, mis on seotud nii täiendavate kaitsekulude kui ka sõjapõgenike abistamisega, laekub maksutulu tõenäoliselt rohkemgi, kui eelmine prognoos näitas.
Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on euroala majanduse väljavaade muutunud ebakindlaks
Juba 2021. aasta IV kvartalis aeglustus euroala majanduskasv 0,3%ni, kuid aastavõrdluses oli kasv veel 4,6%. Veebruaris tugevnes küll euroala aktiivsuse koondindeks PMI6 55,5punktini, kuna koroonaviiruse taandumine ja piirangute leevendamine parandas nii teenuste kui ka tööstussektori olukorda. Koroonapiiranguid oli veebruaris euroalal vähim alates eelmise aasta novembrist. Nõudlus euroala toodete ja teenuste järele kasvas ja ettevõtted hakkasid taas jõulisemalt värbama. Tööstussektori aktiivsus tugevnes. Vene-Ukraina sõja mõjud reaalmajanduseandmetes seni veel eriti ei peegeldu. Euroala tarbija kindlustunne küll nõrgenes selle aastaveebruaris jaanuariga võrreldes, kuid vaid 0,3punkti. Aastane jaemüügi kasv oli jaanuaris veelhoogne 7,8%. Euroala tööstustoodangu kasvulatus detsembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%ni, kuid langes jaanuaris 1,3%. Euroalaväliskaubanduse andmetel süvenes väliskaubanduse defitsiit jaanuaris kerkivate energiahindade ja nõrgenenud euro vahetuskursi taustal veelgi. Kuigi kaubaeksport kasvas hoogsalt, kerkides detsembris aastaga 18,9%, kasvas importveelgi rohkem, ehk 44,3%. Peale energiakandjate kasvas ka õlide ja muude keemiatoodete sissevedu.
Eksportivaid ettevõtteid toetab euro odavnenud vahetuskurss kaubanduspartnerite valuutade suhtes
Venemaa on ka euroala jaoks üks suurimaid nafta, gaasi ja metallitoormete tarnijaid. Koos Valgevene ja Ukrainaga on Venemaa ka oluline väetise- ning nisutootja. Seega põhjustab sõda koos Venemaa vastaste finants- ning kaubandussanktsioonidega märkimisväärseid tõrkeid nii oluliste tootmissisendite, energia kui ka toiduainete impordis. Toormete tarnimisprobleemid, kättesaadavuse vähenemine ja hinnakasv põhjustavad omakorda häireid tootmises. Sõjamõju jaguneb küll sektorite ja riikide vahel ebaühtlaselt, mõjutades tõenäoliselt enim riike, kus energiasõltuvus on suur. Näiteks euroala suurim majandus, Saksamaa, impordib enamuseoma maagaasist ja naftast. Seejuures peamiselt Venemaalt.
Eurosüsteemi rahapoliitika kõige olulisem eesmärk on hoida hinnad euroalal stabiilsed
Euroopa Keskpanga (EKP) määratluse järgi saab hinnastabiilsusest rääkida siis, kui aastane inflatsioon on keskpikal perioodil 2%. Geopoliitiliste pingete tõttu on nii üldise majandusolukorra kui ka inflatsiooni kujunemise väljavaade väga ebakindel ning sõja esmane mõju on väljendunud veelgi kallimates toormehindades, mis hoiavad inflatsiooni kõrgemal kauem, kui algselt oodati. Eurosüsteemi ekspertide märtsiprognoosi baasstsenaariumi kohaselt ulatub inflatsioon 2022. aastal keskmiselt 5,1%ni, aeglustudes seejärel 2023. ja 2024. aastal 2% lähedale. Keskpankadel on vähe võimalusi mõistlikult sekkuda, kui hinnatõusu põhjustavad geopoliitika, energiahindade hüppeline kasv ja probleemid tarneahelates. Siiski otsustas EKP nõukogumärtsis rahapoliitilise stiimuli vähendamise kiirust tõsta. Märtsikuu rahapoliitika istungil otsustati, et võlakirjade kokkuostutempot aeglustatakse ning laiendatud varaostukava (APP) raames tehtavate netoostude maht on aprillis, mais ja juunis vastavalt 40, 30 ja 20 miljardit eurot. Samas toonitas EKP nõukogu, et III kvartali netoostude mahu määramisel lähtutakse jooksvast majandusolukorrast.
Intressimäärad on aasta esimestel kuudel veidi kerkinud
Euroala rahaturu intressimäärad on aasta esimestel kuudel veidi kerkinud ning 04.03.2022 oli kolme kuu, kuue kuu ja 12kuu EURIBOR vastavalt −0,52%, −0,48% ja−0,36%. Euroala rahapakkumise aastakasv on viimastel kuudel aeglustunud, kuid püsib eurosüsteemi leevendusmeetmete ja krediidiloome najal endiselt tugev (laiema rahaagregaadi M3järgi jaanuaris 6,4%). Reaalsektori ettevõtete laenumahu aastakasv jätkas jaanuaris kiirenemist ning jõudis 4,4%ni.Pankade rahastamistingimused on endiselt soodsad ning pankadekapitaliseeritus on tugev.
Eesti majandus kasvas IV kvartalis
Eesti majandus kasvas mullu IV kvartalis aasta võrdluses 8,6% ja võrreldes III kvartaliga 1,8%. 2021. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 8,3%. IV kvartali majanduskasv ületas ootuseid, kusjuures märkimisväärse panuse sellesse andis erakordne kasv äriteenuste valdkonnas. See peegeldub ka teenuste ekspordis. Üldjoontes oli IV kvartali majanduskasv laiapõhjaline ja lisandväärtus vähenes vaid üksikutes valdkondades, näiteks metsamajanduses ja kaubanduses. Viimast võis mõjutada sisendite kiirehinnatõus, mis vähendas kasumeid. Samas kasvas tarbimine jätkuvalt väga hoogsalt. Võrreldes III kvartaliga aeglustus märkimisväärselt kasv ehitussektoris. IV kvartalis oli majanduse tsükliline seis ettevõtete küsitlusandmetel sarnane 2006. aasta omaga, sest majandus on taastunud koroonakriisist kiiresti. Kasvu takistasid pakkumispoolsed probleemid, nagu tööjõupuudus ja rahvusvahelised tarneraskused. Jaanuarikuu ettevõtete küsitlused osutavad sellele, et piirangud, eeskätt need, mis on põhjustanud tööjõu puudust, on mõnevõrra leevenenud. Osades sektorites ons isendite kättesaadavus tõenäoliselt siiski halvenenud, kuid selle mõju hindamiseks napib statistikat.
Konkurents pangandusturul on kasvanud
Selle tuules on laienenud laenusaajate ring ja laenutingimused on veidi leevenenud. Lisaks on ettevõtete ja majapidamiste rahastamisvõimalused muutunud mitmekesisemaks tänu pangandusvälise finantsvahenduse kiirele kasvule. Seetõttu olid ka ettevõtete hinnangud rahastamise kättesaadavusele 2021. aasta lõpus viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel (vt joonis19). Tugeva nõudluse ja laienenud laenupakkumise tuules kiirenes ettevõtete pangalaenude ja eluasemelaenude portfelli kasv jaanuari lõpuksvastavalt ligi 8% ja 10%ni.