Tööstuslaen
Tööstuslaen antakse kasutada ettevõtetele, kes soovivad oma tootmist arendada kui ka laiendada.
On ka näha, et pankade neljanda kvartali ülevaate järgi on tööstuslaenu võtmiseks tingimused soodsad.
Ettevõtete hinnangud pankade valmisolekule väljastada laene, olid 2021 septembris viimase kaheksa aasta kõrgeima taseme lähedal. Tänu kapitalifondidele ja aktiviseerunud börsile ja ühisrahastus platvormidele on näha, et ettevõtete ligipääs omakapitalipõhisele rahastamisele on paranenud. Töötlevas tööstuses suurendati III kvartalis hoogsalt tooraine- ja materjalivarusid. Selle taga võib olla nii tootmissisendite kogumine ajal, mil tõrked tarneahelates suurenesid, kuid ka tootmiseks tarvilike sisendite hinnatõus. Enim vähenes III kvartalis müügiks ostetud mootorsõidukite varu, mis näitab, et nõudlus on suur ja uued tarned piiratud.
Ettevõtete mained rahastamise kättesaadavusele paranesid terve 2021 aasta vältel
Ettevõtete hinnangul on paranenud nii pankade kui ka teiste laenuandjate valmisolek neile laenu anda. Kõige rohkem kartlikud on majutus- ja toitlustus- ning transpordiettevõtted, sest neid on koroonaviiruse levik ja piirangud enimmõjutanud. Laenude hea kättesaadavuse ja suurenenud nõudluse tuules kiirenes ettevõtete pangalaenude kasv 2021. aasta lõpuks ligi 7%ni. Lähiaastatel oodata ligi 8%list võlakohustuste kasvu. Enim on rahastamisvõimalustega rahul väga aktiivne kinnisvarasektor. Kinnisvara ettevõtete suurepärast käekäiku ja laenuvõimalusi peegeldab kateistest sektoritest kiirem pangalaenude kasv (üle10%). Samas on pangalaenude osakaal kinnisvaraettevõtete kogurahastuses pigem isegi vähenenud,s.t muude rahastamisviiside kasv on veelgi kiiremolnud. Kuigi ka pangandusvälise finantsvahenduse kaudu saadud rahastuse osa on suurenenud, peegeldab pangandusvälise rahastamise kiire kasv eeskätt ettevõtete omavahelise rahastuse varasemast suuremat kasutust. Tänu omakapitali jõudsale kasvule pole kinnisvaraettevõtete finantsvõimendus siiski märkimisväärselt muutunud.
Rahastamise võimaluste kasv
Pangandusvälise finantsvahenduse (era-, riski ja investeerimisfondid, ühisrahastus, hoiulaenuühistud, pensionifondid, börs jms) kiire kasv on laiendanud rahastamisvõimalusi. Väga väikestele ja alustavatele ettevõtetele pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis, sest puudub krediidiajalugu, piisav tagatis või omakapital. Pangandusväline finantsvahendus aitab järjest enam seda lünka täita. Samuti loovad aktsiaturg ja fond suurematele ettevõtetele võimaluse kasutada ka oma omakapitali. Kuigi pangandusväline finantsvahendus on Eestis endiselt tagasihoidlik, rahastas 2021. aastal end pangandusvälise finantsvahenduse kaudu rekordarv ettevõtteid.
Pankade laenupakkumised on hakanud suurenema
Koos majanduse paranemisega Eestis on hakanud taaskord tõusma laenupakkumiste tegemine pankadele. 2021. aastal läbi viidud uuringust selgub, aga et pangad ei karmistanud enam 2021. aastal laenustandardeid. Tähelepanelikud nägid ka erinevate reeglite leevenemist, mis tähendab seda, et pankade poolt laenusaajaid oli kordades rohkem kui varem. Samuti tõid pangad sama uurimuse raames välja, et 2021. aastal leevenesid ka laenutingimused, millega laenusaajad laenu saavad.
Laenupakkumine suurenes 2021. aastal pea kõikides laenusegmentides
2021. aastal kasvas väljastatud laenude suurus igas sektoris ja samal ajal keskmine intressimäär aga alanes, mis viitab laenupakkumise suurenemisele turul. Pakkumise vähenemist võis märgata ainuüksi lühema aja peale võetud laenude segmendis, kus käive langes ja intressimäär kasvas silmnähtavalt. 2021. aastal mõjutas pankade laenupakkumist konkurentsi suurenemine. Uuringus toodi välja, et teiste pankade laenamis marginaalid suurenesid. Laenuintressimäärade alanemist on olnud näha pea kõikides laenusegmentides.
Laenude võtmine on endiselt populaarne
Pankadele raha sissetoomiseks mängivad väga suurt rolli hoiused, mis on hoogsalt ja laenuportfellist kiiremini kasvanud. 2021. aasta lõpul tehtud uuringus selgub, et üle 90% olid hoiused. Kuna pankademakstav hoiuste intressimäär on juba pikemat aega püsinud rekordiliselt madalal, on ka rahastamise hind püsinud aga samal tasemel. Suur konkurentide hulk annab tunda ka kontsentratsiooni vähenemises. Kasutades mõõtmiseks vaid Herfindahl–Hirschmani kontsentratsiooniindeksi, siis on näha, et see langes alanes see 2021. aastal igas laenugrupis silmnähtavalt.
Kodumaiste pankade laenuosa on kasvanud
2021. aastal koosnes kodumaiste pankadeturg peaaegu iga ettevõtte laenude turust, mis on võetud pikaajaliselt. Majapidamiste ja eluasemete turul said Eesti oma pangad veidi turuosa kasvatada, aga nendel mõlemal turul võidutsesid siiski pangad, mis on populaarsed ja tuntust kogunud väljas pool meie riiki. Kodumaised pangad on olnud võimelised kasvatama oma turuosa vaatamata sellele, et väljastatud laenude keskmine intressimäär on neil tunduvalt kõrgem. Tõenäoliselt on selle peaminepõhjus, et pankade kliendid, laenuprojektid ja nende krediidirisk on mõnevõrra erinevad.
Kodumaistes pankades on laenutingimused soodsamad
Lisaks on muud laenutingimused neil ilmselt soodsamad ja väidetavalt on laenuandmise otsustusprotsess ka kiirem ja paindlikum. Suured pangad on võimelised laenu andma madalama intressimääraga. Mis põhjusel? Neil on tunduvalt rohkem püsikliente, mistõttu on neil kergem saavutada mastaabisäästusid. Samas saavad väljaspool olevad suurpankade harupangad kasutada oma juht panga ressursse, mis teeb nende enda kapitali väiksemaks. Kasvult suuremad pangad on tavaliselt stabiilsed ning seetõttu on neil kergem endale kapitali säästa ja kaasata. Suureks eeliseks on ka spetsiaalne korraldus pankade vahel, mis aitab panna erisugused funktsioonid mitmesse riiki ja saavutada läbi selle suurem efektiivsus, tulusus ning jagada oma oskusi teistega.
Pangandusvälised finantsvahendused on kasvama hakanud
Pärast mõningast paigalseisu koroonakriisipuhkemisel on suur osa pangandusvälisest finantsvahendusest taas kiiremini kasvama hakanud. Kuigi võrreldes pankadega, siis on need jätkuvalt tagasihoidlikud, aga see eest on suurenenud ka paljud teised finantsiliselt olulised tegurid ja tegevused, mis puudutavad vaid Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamises. Era- ja riskikapitalifondidele oli 2021. aasta imepäraselt soodne nii investeeringute kui ka uueraha kaasamise poolest.
Fondid kaasasid rekordkoguses raha
Vaatamata sellele, et juba 2021.aasta alguses oli erinevatel fondidel peaaegu 450 miljonit eurot, mis olid kõik investeerimata, siis kaasati aasta jooksul tõenäoliselt rekordkoguses uut raha. Eestis tegutsevad fondid investeerivad enamasti algfaasis olevate ettevõtete tegevustesse. Hiljem toimub kapitali saamine aga välimaal tegutsevatelt fondidelt. Pensionifondide positsioonid, aga vähenesid tunduvalt nii aktsia- kui ka võlakirjainvesteeringute puhul. Võrreldes pensionifondide kogumahuga on need investeeringud väikesed (ligikaudu 5,5%). Samas on pensionifondidel hetkel suurem mõju Eesti majanduse rahastamisele era- ja riskikapitalisektori ning investeerimisfondide kaudu.
Pankadega mitteseotud krediidiandjad
Krediidiandjate poolt majapidamistele antud laenude jääk jäi 2021. aastal ligikaudu aastavarasemale tasemele. See oleks tõenäoliselt kasvanud kuni 10%, aga II pensionisambast saadud summade eest, maksid inimesed tagasi laena, mis olid võetud mitme miljoni euro väärtuses. Samas kasvas krediidiandjate poolt reaalsektori ettevõtetele väljastatud rahastuse jääk ligi 30 miljoni euro ehk umbes 15%võrra.
Ühisrahastus kasvas Eestis
Ühisrahastus kasvas 2021. aastal kiiresti enamasti siiski vaid ettevõttele antud rahade summalt. Majapidamistele vahendatud rahastuse kasv oli varasemast tagasihoidlikum. Eesti ühisrahastus platvormide kiire kasvujuures tuleb arvestada, et osad neist on jõuliselt laiendanud oma tegevust ka teistesse riikidesse. Seetõttu Eesti ettevõtetele väljastatud rahastuse maksmine langeb pidevalt.
Hoiu-laenuühistud
Tuleb aga tõdeda, et 2021. aastal langes hoiu-laenuühistute (edaspidi lühendatult – HLÜde) poolt ettevõtetele vahendatud laenude summa kiirelt, kui üks tuntud HLÜ lõpetas ootamatult oma tegevuse. Aasta teises pooles on laenujääk hakanud aga taas kasvama. 2021. aasta lõpuks oli HLÜ-de poolt Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude maht kokku uuesti peaaegusama suur kui aasta varem. Laenude väljastamist ettevõtetele, toetas edaspidi aga hoiuste taastunud kasv. Samas jääb kasvutempo alla kaks aastat tagasi olevale ajale, mil oli kasv pisut suurem.