Finantsinspektsiooni krediidiandjate sektori II poolaasta ülevaate kohaselt ületas Esmakordselt ületas krediidiandjate laenuportfelli jääk 1,2 miljardi euro taseme. Seega kasvas portfell kvartaliga 3%. Teises kasvas lepingute keskmine laenusumma- teises kvartalis sõlmiti 8% rohkem laenulepinguid kui esimeses kvartalis. Enim väljastati tagatiseta väikelaenu, 79% kõikidest väljastatud laenulepingutest. Nende keskmine summa oli teises kvartalis 823 eurot (esimeses kvartalis 765 eurot). Tõusujoonel on ka sõlmitavate liisingulepingute arv. Liisingulepingute arv nende väljastamine on peaaegu kriisieelsel tasemel. Keskmine sõiduki liisingu laenusumma oli teises kvartalis 17 207 eurot (esimeses kvartalis 16 687 eurot). Kokku sõlmiti krediidiandjate ja -vahendajate juures teises kvartalis 164 000 uut lepingut, mis vaatamata kasvule jääb veel alla nii kriisieelsele kui ka eelmise aasta keskmisele.
Krediidiandjate laenuportfell
Krediidiandjate laenuportfelli kvaliteet paranes teises kvartalis veelgi. Vähenesid loovutatud laenud. Teises kvartalis loovutati alla kolme tuhande lepingu, mida on võrreldes esimese kvartaliga kaks korda vähem. Maha kantud lepingute osakaal pisut kasvas, jäädes 3,8% juurde. Oluliselt ei ole muutunud lepingute osakaal väljastatud laenudes, mis on viivises. Osakaal püsis 8,9% juures. Teises kvartalis oli seega kokku makseraskustes lepinguid, nimelt viivises, maha kantud ja loovutatud kokku 70 000. See teeb 13,2% olemasolevatest laenulepingutest. Esimeses kvartalis oli viivises, maha kantud ja loovutatud lepinguid veidi rohkem üle 71 000 ehk 13,9%.
Peamised arengusuunad ja riskid aastal 2021
- Üle poolte krediidiandjate tegevusaktiivsus on jäänud madalaks
- Teises kvartalis väljastatud laenulepingute arv on märkimisväärselt kasvanud 8%, kuid jääb endiselt kriisieelsest tasemest allapoole. Ka keskmine võetav laenusumma on kasvanud.
- Kuigi makseraskuste tõttu loovutatud lepingute arv vähenes, püsib probleemsete lepingute arv siiski suur.
2021. aasta teises kvartalis tegutses turul 57 krediidiandjat ja 10 krediidivahendajat.
Pangandus sektori ülevaade II kvartalis 2021
Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud publikatsiooni kohaselt oli üldiste majanduslike arengusuundumustega 2021. aasta esimene pool ja sealhulgas ka teine kvartal Eesti pangandussektorile soodsad. Oodatust kiiremale majanduskasvule (5,4%) esimeses kvartalis, järgnes Eestis teises kvartalis veelgi kiirem SKP kasv (12,9%).
Majanduskasvuga koos tõusis teises kvartalis oluliselt ka uute laenude väljastamine. Laenujäägi suurenemise puhul tuleb arvestada eelmise aasta madalamat baasi nii kahanes pangandussektori laenujääk 2020. aasta teises kvartalis 0,7% . Siiski on laenumahu kasv viimase nelja kvartali jooksul järjest kiirenenud, jõudes selle aasta teise kvartali lõpuks juba 5,8% ni. Mis ei jää enam palju maha koroona epideemiale vahetult eelnenud perioodi kvartalite 7% kasvust. Laenuportfelli maht ulatus juuni lõpus 29,1 miljardi euroni. Võlgnevuses olevate laenude osakaal väheneb aasta teisel poolel. Nimelt jooksva aasta märtsi lõpu seisuga oli laenude osakaal, mis on rohkem kui 90 päeva võlgnevuses olnud alanenud võrreldes juuni lõpuks 0,05 pp ehk 0,55%-le. %. Seejuures oli langus üldine ehk haaras pea kõiki majandussektoreid.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Pangandussektori hea krediidikvaliteet paranes oodatult 2021. aasta teises kvartalis veelgi.
- Teises kvartalis alanes viivislaenude ja mittetöötavate laenude osakaal. Seejuures oli langus laiapõhjaline, üldine langus puudutas pea kõiki sektoreid ning peegeldades sellega üldisemalt positiivseid majandusarenguid. Siiski COVID-19 viirusest tulenevad kriisiga seotud riskid pole kuhugi kadunud. Muu hulgas tähendab see, et enam mõjutatud sektorid on jätkuvalt surve all.
- Pangandussektori laenujääk kasvas. Nimelt laenujääk suurenes aastavõrdluses 5,8%.
- Pärast aasta vältel kestnud hoogsat likviidsuse suurendamist hakkas vahendite maht kahanema teises kvartalis. Eesti pangandussektori likviidsusriski saab jätkuvalt madalaks pidada.
- 2021. aasta teises kvartalis jäi omakapitali tootlikkus jätkuvalt kõrgeks. Eesti pankade kasumlikkus ulatudes 9,3%. ELi keskmine näitaja ulatus esimeses kvartalis 7,6% ni.
- Laenumahu kasv ja riskivarade suurenemine tõid teises kvartalis kaasa kapitalinäitajate muutuse. Siiski on kapitaliseeritus on jätkuvalt tugev ja aitab Eesti pangandussektoril võimalike kahjumitega edukalt toime tulla.