Palgakasv Eestis on viimastel aastakümnetel olnud märkimisväärne. Aastal 1992 oli keskmine brutopalk Eestis 35 eurot. 2022. aastaks ehk 30 aastaga on palgad Eestis kasvanud umbes 44 korda. Statistikaameti andmete järgi oli keskmine brutopalk Eestis 2021. aasta III kvartali andmetel 1553 eurot. Võrreldes aastataguse ajaga on keskmine palk tõusnud umbes 8%, mis näitab, et Eesti kiire palgakasv jätkub.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jääb Eesti palgaandmete võrdluses enam vähem keskele. 1553-eurose brutopalgaga on Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas 14. kohal. Kõige kõrgemat palka maksab Euroopa Liidus Luksemburg (3285 eurot) ja kõige madalamat Bulgaaria (550 eurot). Eestiga samas suurusjärgus brutopalka maksavad sellised riigid nagu Tšehhi, Itaalia, Malta ja Hispaania. Naaberriigid Läti ja Leedu platseeruvad vastavalt 23. ja 25. kohal. Soome aga 7. kohal.
Millest koosneb palk?
Laias laastus jaguneb Eestis makstav palk kaheks – maksud, mida palgalt kinni peetakse ning summa, mille töötaja pärast maksude mahaarvamist kätte saab. Eristada võiks seejuures kolme põhilist mõistet – brutopalk, netopalk ja tööandja kulu.
Brutopalk on arvestuslik töötasu, millelt tööandja peab kinni tulumaksu (20%), töötuskindlustusmakse (1,6%) ja kohustusliku kogumispensioni makse (2%). Tööandja ja töövõtja vahelisse lepingusse pannakse kirja põhipalga määrana alati brutopalk. Seega tuleb arvestada sellega, et lepingusse kantud summalt arvestatakse maha maksud maha ning kätte saadav summa ehk netopalk on märkimisväärselt väiksem.
Netopalk on sissetulek, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Kohustusliku kogumispensioni makse võetakse maha sellisel juhul kui palga saaja on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk teise pensionisambaga.
Veel võiks vahet teha tööandja kulul. See on tööandja kogukulu, sh brutopalk ja kõik rahalised lisatasud ning nendelt tasutav sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse. Sotsiaalmaks on Eestis 33% palgafondist, millest 20% makstakse pensionideks ja 13% haigekassasse.
Nii näiteks on 1553 eurose brutopalga puhul tööandja kulu ca 2078 eurot, millest 512 eurot on sotsiaalmaks ja ülejäänu tööandja töötuskindlustusmakse. Tulumaksu tasub töötaja ise umbes 240 eurot. Kogumispensioniga liitumise korral kantakse II samba kontole 31 eurot ning töötuskindlustusmakse Töötukassasse koguneb ca 25 eurot. Netopalgana saab inimene kätte umbes 1258 eurot.
Mediaanpalk Eestis
Aeg-ajalt räägitakse veel sellisest mõistest nagu mediaanpalk. Mediaanpalga arvutamisel pannakse makstud palgad suuruse järgi ritta alustades suuremast ja lõpetades väiksemast. Mediaan on järjestatud arvrea keskmine number. Nii saavad pooled inimesed mediaanist suuremat ja pooled väiksemat palka. Näiteks kui palgad on 5000, 1000, 800, ja 500 eurot, siis mediaan on 800 eurot.
Mediaanpalk üldjuhul ei kasva nii kiiresti kui keskmine palk ja seetõttu räägitakse sellest ka oluliselt vähem. Ka on mediaanpalk oluliselt väiksem kui keskmine palk. 2021. aastal oli mediaanpalk Eestis 1189 eurot.
Mustalt töötamine
Mida tähendab mõiste “mustalt töötamine”? Tavaliselt puudub sel juhul pooltevaheline kirjalik tööleping, palka makstakse sularahas ja riigimakse ei tasuta. Võib ka öelda, et sellisel juhul tegemist on deklareerimata töösuhtega. Levinud on ka mõiste ümbrikupalk. Põhiline mustalt töötamise või nn ümbrikupalga maksmise põhjus on maksudest kõrvalehiilimine. Nagu eelneva näite puhul nägime, on tööandja palgafond maksude maksmise korral 1553 eurose brotupalga puhul ca 600 eurot suurem.
Mõnikord on ümbrikupalga maksmine pooltevaheline kokkulepe. Töötaja tahab tööandjale vastu tulla ning ka ise suuremat töötasu saada makse maksmata. Küsima peab endalt aga seda, kas saadav kasu kaalub üles potentsiaalse kahju ning seaduserikkumise. Teinekord pole aga töötaja ise teadlik, et tööandja ei ole teda ametlikult töötajana arvele võtnud. Seega tasub igal juhul seda alti ise maksuametist ning Eesti riigiportaalist järele uurida.
Ümbrikupalga miinused
Mis juhtub siis, kui makse ei tasuta? Esiteks jäävad riigieelarvesse laekumata tulu- ja sotsiaalmaks. See aga tähendab omakorda seda, et töötaja teenib tulevikus väiksemat pensioni, sotsiaalkindlustuse eelarves ja riigieelarves on ka selle võrra vähem raha avalike teenuste pakkumiseks.
Nii on vähem raha näiteks tervishoius – ravijärjekorrad pikenevad ning haiged peavad arstiabi kaua ootama. Kui maksud ei laeku korralikult, jääb sellevõrra vähe raha haridus ja sisejulgeoleku valdkondadele – koolihariduse kvaliteet käib alla; õpetajatele, politseinikele ja päästjatele ei suudeta (konkurentsivõimelisi) palku maksta; raha ei jätku transporditeenusteks, teede remondiks, tänavate korrashoiuks, lumekoristamiseks, tänavavalgustuseks jne.
Lisaks pärsib ümbrikupalga maksmine ausat konkurentsi ettevõtluses. Tööandja, kes makse ausalt tasub, on mustalt maksvate tööandjatega ebasoodsamas olukorras, kuna tema palgakulu on oluliselt suurem. Töötaja ise aga jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, vallandamishüvitis, ei ole võimalust pangalaenu saada, ei saa riigipoolseid hüvitisi nagu vanemahüvitis jne. Ümbrikupalga maksmine on Eesti seadusandluse rikkumine.
Palgad Eesti maakondades
Millises maakonnas on k+ige k+rgemad palgad Eestis? Vastus on etteaimatav. Kõige kõrgemat palka Eestis teenivad Harju maakonna elanikud. 2021. aasta III kvartalis ulatus Harju maakonna elanike keskmine palk 1700 euroni. Teisele kohale platseeruvad Eesti maakondadest Tartu (brutopalk 1531 eurot) ja Järva maakond (brutopalk 1401 eurot). Viimaste seas on aga Hiiu maakond ning IdaVirumaa, kus keskmiselt teenitakse 1180 eurot kuus.
Palgad tegevusalati
Keskmine brutokuupalk on Eestis kõrgeim info ja side tegevusalal (2878 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2539 eurot) ning energeetikas (2007 eurot). Madalaimat palka pakuvad majutuse ja toitlustusega tegelevad ettevõtted (976 eurot), kinnisvarafirmad (1133 eurot) üleüldisemalt teenindussektor (1260 eurot).
Võrreldes aastataguse ajaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (13,9% ), ning info ja side (13,1%) tegevusaladel. Väikseim tõus oli energeetika (1,5%) ning hariduse (2,6%) valdkondades.
Palgad soopõhiselt ehk palgalõhe
Kes teenivad Eestis suuremat palka, kas mehed või naised? Vaatame, mida näitavad meile numbrid. Statistikaameti andmete järgi teenisid Eestis mehed 2021. aastal keskmiselt 1674 eurot ja naised 1369 eurot. Selle tulemuse järgi teenisid mehed umbes 300 eurot kuus rohkem kui naised. See on märkimisväärne erinevus. See on ka põhjus, miks on viimastel aastatel palju räägitud soopõhisest palkade erinevusest ehk palgalõhest.
Palgalõhe näitab meeste ja naiste palkade erinevust tegevusalade kaupa. Palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meeste keskmisest brutotunnipalgast naiste oma ja saadud summa jagatakse meeste keskmise brutotunnipalgaga. Eesti on Eurostati andmete järgi riik, kus palgad meeste ja naiste vahel erinevad ca 22%.
Mis põhjustab palgalõhe?
Palgalõhele Eestis avaldavad mõju mitmed tegurid. Esiteks teevad Eesti naised rohkem tunde tasustamata tööd (majapidamistööd ja lastega seotud tegevused). Sellist varieeruvust võib leida kõigist ELi riikidest ning erinevused ulatuvad 6-st tunnist nädalas põhjamaades kuni isegi 15 tunnini lõunamaades. See aga omakorda jätab vähem aega palgatööks.
Teise tegurina võib välja tuua osaajalise töö, mida Eestis teeb umbes kolmandik naistest. Samal ajal töötab osaajalise töökoormusega vaid umbes 8% meestest. Ligikaudu 30% kogu soolise palgalõhe põhjustest on seotud naiste töötamisega madalalt tasustatud sektorites – laste ja eakate hooldus, klienditeenindus ja haridus. Samas on mitmetel hästitasustatud erialadel nagu teadus, tehnoloogia ja IT meestöötajate osakaal väga kõrge.
Naised on ka vähem esindatud juhtivatel positsioonidel: vähem kui 10% tippettevõtete tegevjuhtidest on naised. Tihti makstakse neile ka väiksemat palka kui meesjuhtidele. Seega naised mitte ainult ei teeni vähem, aga nad teevad ka vähem tunde tasustatud tööd ja samuti on naiste tööhõive määr väiksem. Kõik need tegurid ühendatuna toovad kaasa ühe suurima palgalõhe määra Euroopas.
Alampalk Eestis
Töötasu alammäär ehk alampalk Eestis on madalaim kas kuutasu või tunnitasu, mida tööandjad saavad oma töötajatele Eestis seaduslikult maksta. Eestis kehtestab alampalga Vabariigi Valitsus ja see kehtestatakse eraldi tunnitasule ja kuutasule. Kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta ei tohi. 2022. aastal tõusis alampalk eelmise aastaga võrreldes 70 eurot ehk 654 euroni ning tunnitasu tõusis vastavalt 3,86 euroni. Alampalka määratakse brutopalgana.
Alampalga määra poolest jääb Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes samuti keskele, 13. kohale. Kõige kõrgemat alampalka pakub taaskord Luksemburg (2256 eurot) ning madalaimat Bulgaaria (332 eurot). Leedu alampalk on Eesti alampalgast suurem (730 eurot), kuid Läti oma 500 eurose alampalgaga jääb Euroopa Liidu eelviimaseks. Meiega sarnast alampalka maksavad sellised riigid nagu Poola, Slovakkia ja Tšehhi. On ka riike, kus riikliku alampalka ei kehtestata. Nende hulgas on ka näiteks meie lähinaaber Soome.
Palgasaajad Eestis
2021.aasta andmete järgi osales Eesti tööjõuturul 71,6 % 15–74 aastastest inimestest. Kui võrrelda seda arvu Eesti rahvaarvuga, võime järeldada, et tööga hõivatuid oli Eestis umbes 949 200 inimest. Statistikaameti andmed näitavad meile, et kõige suurem tööga hõivatute määr on Harjumaal, väikseim aga Põlvamaal. Meeste tööhõive on naiste omast ligi 10% suurem ning kõige enam tööga hõivatud vanuserühm, Eestis on 30-34- aastased inimesed.
Kasutatud allikad: Statistikaamet, Eurostat, Palgainfo.ee, Eesti Pank (Tööturu ülevaade)