Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus ettenägematuteks kulutusteks on vaja laenu, kuid pangast seda mitmetel põhjustel taotleda ei saa. Laenuvõtmine on alati keerukas otsus, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda, sest sellega kaasnevad pikaajalised kohustused. Mõnikord aga on selle võtmine vajalik või otstarbekas, kuna see võimaldab tõsta või säilitada elukvaliteeti. Pankade laenupoliitika võib teinekord tunduda karmikäeline. Rahvasuus liiguvad jutud olukordadest, kus pank ei anna soovijatele laenu. Mis võivad olla need põhjused?
Peamised põhjused, miks pangad laenu anda ei soovi on:
1. Laenutaotleja töötab välismaal
Eestis leidub palju peresid, kus üks või mõlemad leivateenijad töötavad täis-või osakoormusega lähiriikides Soomes või Rootsis. Erinevad pangad suhtuvad välismaal töötamisse erinevalt. Välismaal töötamine võib olla laenu taotlemisel raskendav, kuid mitte laenu täielikult välistav asjaolu.
Laenu antakse parema meelega siis, kui pank näeb, et laenusoovijal on side Eestiga või tõend, mis näitab, et laenusoovija sissetulek on püsiv ega muutu oluliselt isegi pärast Eestist laenu võtmist.
2. Taotleja töötab iseenda ettevõttes ehk tegeleb eraettevõtlusega
Kui laenutaotlejal on nö ühemeheettevõte ehk töötatakse iseenda heaks (ollakse näiteks vabakutseline, FIE vms), võib juhtuda, et pank suhtub taotlusesse karmimalt kui tavaliste palgatöötajate puhul.
Lisaks taotleja isiklike rahaasjadele analüüsitakse ka tema ettevõtte majandusandmeid, kuna sellest sõltub otseselt laenu maksevõime. Laenu küsides peab seega esitama kõik oma ettevõtte majandusaasta aruanded ning muud võimalikud dokumendid, mis maksevõimelisust tõestavad.
3. Laenaja sissetulek pole piisavalt suur laenu teenindamiseks
Sissetulek on ehk üks olulisemaid laenu andmise tingimusi. Üldjoontes on kõigil pankadel teatud minimaalse sissetuleku määrad. Näiteks ei pruugita laenu anda siis, kui igakuine netosissetulek on alla miinimumpalga. See info on välja toodud ka pankade kodulehel.
4. Varasem maksekäitumine
Olemasolevate maksehäirete korral ei ole võimalik laenu saada ühestki krediidiasutusest. Takistuseks võib olla ka hiljuti lõppenud maksehäire, kuna see võib viidata laenu taotleja ebastabiilsele rahalisele olukorrale. Pangad näevad lõppenud maksehäireid veel mitu aastat tagantjärele.
5. Pangale ei sobi pakutav tagatis
Ebasobiv tagatis võib probleemiks osutuda eeskätt kodulaenu taotlemisel. Isei kui taotleja sissetulek on piisav ning maksekäitumine briljantne, võivad pangad laenu andmisest keelduda juhul, kui nad hindavad, et laenu saamiseks pakutud tagatis ei ole piisavalt väärtuslik. Pank peab mõtlema sellele, kas laenu “hapuks minemisel” on neil võimalik tagatis realiseerida, st tagatisvara maha müüa ning tagasi saada laenu alla kinni pandud raha. Alati ei pruugi pank sellisel juhul eitavalt vastata. Võidakse hoopis küsida kõrgemat omafinantseeringut või lisatagatist.
Põhjus peitub 2008. aasta finantskrahhis ning sellega seonduvas kinnisvaramulli kokkukukkumises. Mäletatavasti sai toona pankadest suhteliselt kergesti kodu ostmiseks laenu. Majanduskriisi tingimustes muutus osadele peredele laenu tagasimaksmine üle jõu käivaks ja paljud inimesed kaotasid oma kodu. Pangad aga eri suutnud laenu tagatiseks pandud kinnisvara antud laenu väärtuses maha müüa. See olukord on pankadel hästi meeles ning seda ei soovita korrata.
Millised on alternatiivsed laenuvõimalused?
Alati on võimalus küsida raha perekonnalt, sõpradelt, tuttavatelt, kuid meeles peab pidama seda, et võlg on võõra oma ning laen tuleb alati tagasi maksta, olenemata sellest, kes puuduoleva summa laenas.
Perekonnalt, sõpradelt ja/või tuttavatelt laenamine kätkeb riske- kui tekib probleeme laenu tagasimaksmisega, võivad suhted saada igaveseks rikutud. Kui sellist riski võtta ei soovita, tuleb appi ühisrahastusplatvorm.
Mis on ühisrahastusplatvorm
Maakeeli öelduna on ühisrahastuse platvorm internetikeskkond, kus pakuvad laenu võiksemad ettevõtted eraisikud ehk investorid, tihti väiksemate summade kaupa. Nende eesmärk on, nagu pankadelgi, välja laenatud rahalt teenida intressi. Ühisrahastus hõlmab tihti kolme liiki osalejaid: laenutaotleja, laenaja ja ühisrahastusteenuse osutaja ehk ühisrahastusplatvorm. Viimastel kümnenditel on ühisrahastus jõudsalt arenenud uus laenamis-ja finantseerimisviis ning turule on tulnud mitmeid erinevaid pakkujaid. Vaatleme neist tuntumaid.
Ühisrahastuskeskond Omaraha
Omaraha on juba ligi kümme aastat tegutsev inimestelt-inimesele platvorm, mis viib omavahel kokku laenuvõtjad ja laenupakkujad nii Eestis kui ka välismaal. Nende veebilehe andmetel on sealt laenu võtnud üle 200 000 kasutaja üle 90 miljoni euro väärtuses.
Portaal pakub turvalist väikelaenu, mida saab taotleda kiiresti ja mugavalt, ilma liigse bürokraatiata. Väikelaenu pakutakse näiteks remondiks, reisimiseks, kodumasinate või auto ostuks või lihtsalt igapäevaste ostude tegemiseks kuni 5 aastaks.
Oma eelistena tuuakse välja sellised märksõnad nagu turvalisus ja usaldusväärsus, vastutulelikkus oma klientidele, paindlikkus, kiire ning professionaalne asjaajamine ning veebipõhisus. See tähendab seda, et kogu protsess laenu taotlemisest kuni laenu saamiseni toimub 100% ulatuses veebis.
Kuidas taotleda laenu Omaraha internetikeskkonnast?
Selleks, et Omaraha portaalist laenu taotleda, tuleb esmalt end esmalt kasutajaks registreerida. Selleks tuleb sisestada oma isiku- ja kontaktandmed, läbida e-maili ja mobiiltelefoni numbri kontroll ning allkirjastada üldtingimused. Pärast nende toimingute sooritamist avatakse spetsiaalne virtuaalkonto ja laenamine võib alata.
Pärast registreerimist ning tingimuste täitmist saab esitada oma laenusoovi – millist summat ja kui pikaks ajaks vajatakse. Keskkond otsib vastavalt seatud tingimustele hetkel saadaoleva parima laenupakkumise. Kui see osutub sobivaks, tuleb digiallkirjastada leping. Soovitud summa kantakse virtuaalkontole. Kui saadaolev intress laenajale mingil põhjusel ei sobi, võib esitada omapoolse soovi ning selle terveks nädalaks ootele jätta. Kui sobiv laenuvaste tekib, sõlmib portaal automaatselt lepingu ja kannab raha virtuaalkontole üle. Kui nädala jooksul vastavat pakkumist tekkinud ei ole, siis laenutaotlus aegub.
Laenu kasutamine ja tagasimaksmine
Laenatud raha kasutamiseks peab selle Omaraha virtuaalkontolt oma pangakontole üle kandma. Seda saab süsteemist välja kanda ainult iseenda pangakontole.Tagasimaksed võtab portaal automaatselt virtuaalkontolt, kus peab õigel hetkel olema vajalik summa. Selleks tuleb kanda raha Omaraha arvelduskontole ning lisada tuleb lisada viitenumber. Meeles tuleb pidada seda, et ka ühisrahastusplatvormilt laenatud raha on laen, mis tuleb tagasi maksta. Vastasel juhul rakenduvad kõik samad protsessid, nagu mistahes muu võlgnevuse puhulgi.
Bondora
Bondora kirjeldab oma eelisena samamoodi paindlikkust ning pankadega võrreldes vähemkonservatiivsemat laenupoliitikat. Laenupakkumised on personaalsed ja mõistliku intressiga. Omaraha portaaliga võrreldes on erinevus panga poolt seatud intressimääras. Süsteem kalkuleerib iga laenaja andmete ja krediidiajaloo põhjal parima võimaliku intressimäära, mida suudetakse pakkuda. Lisaks tuuakse välja läbipaistvus- varjatud lisatasusid ei küsita ning pakutakse kindlust, et valitud laenusumma on jõukohane tagasi maksta. Samuti pakutakse võimalust juba võetud kiirlaenude refinantseerimist.
Millistel tingimustel saab Bondurast laenu?
Bondora pakub tagatiseta väikelaene summas 500- 10 000 eurot. Tagasimaksmise periood varieerub, ulatudes kuni 5. aastani. Intressimäär sõltub laenutaotleha taustast – sissetuleku suurustest, maksekäitumisest jne, ning algab 11,85% aastas. Klient saab ise valida tagasimakse suuruse ning kui tekib võimalus laen ennetähtaegselt tagastada, saab seda teha lisatasuta. Sarnaselt Omarahale toimub kogu protsess veebis või nutitelefoni vahendusel.
Milleks inimesed raha laenavad?
Erinevad uuring näitavad, et 43% inimestest võtavad laenu oma kodu soetamiseks või remontimiseks.Vähemolulised pole ka ootamatud kulutused, mis igapäevaselt esineda võivad ning nende katmiseks on valmis laenu võtma kuni kolmandik inimestest. Levinud põhjused laenu võtmiseks on veel auto või muu sõiduvahendi ostmine , kodumasinate/mööbli ja/või sisustuselementide soetamine, kulutused iseenda, pereliikme või lemmiklooma tervisele ja reisimine.