Inflatsioon tähendab kaupade ja teenuste hinnatõusu pikema aja jooksul, mistõttu väheneb raha väärtus ja ostujõud – ehk lihtsamini selgitades, inflatsioon on olukord, kus mõne aja möödudes saad osta 1 euro eest vähem, kui varem.
Oluline on silmas pidada, et inflatsioon ei kergita hindu, vaid inflatsioon on tõusnud hindade tulemus.
Inflatsiooni peamine mõõtühik on tarbijahinnaindeks (THI), mis iseloomustabki kaupade hinnamuutust. Tarbijahinnaindeksi arvutuse alusbaas on eelmise aasta detsembri hinnad.
Euroalas on ühtlustatud inflatsioonitase 2% või lähedalt alla selle. 2% on piisavalt madal tase, et garanteerida stabiilne hinnatase ning toetada majanduse arengut ja vältida deflatsiooni.
Mis on deflatsioon?
Deflatsioon on vastupidine nähtus inflatsioonile – tegemist on olukorraga, kus hinnad langevad pikemat aega.
See ei ole majandusele aga sugugi kasulikum, kuna kiputakse tarbimist ja investeeringuid edasi lükkama, lootuses, et hinnad langevad veelgi ning kokkuvõttes hakkab majandus nö “tagasikäigul” töötama.
Miks hindade langemine ei ole sugugi hea tarbijale?
Deflatsioon võib kõlada nagu tarbija unelm – hinnad on väga madalad ja sa saad endale justkui kõike lubada. Paraku aga toob deflatsioon endaga kaasa tohutu kriisi, kuna madalamate hindade tõttu aeglustub tootmine, nõudlus hakkab vähenema ja aina rohkem inimesi kaotab oma töö.
Miks aga tootmine aeglustub?
Väga lihtne: ettevõtetel ei ole mingit motivatsiooni toota, kui nad saavad oma toote eest kätte aina vähem raha, rääkimata veel sellest, et kui inimesed ootavad hinnalangust, ei hakka nad kohe raha välja käima ja ootavad ostu tegemisega, seega tekib seisak, kus inimesed ei kulutagi raha.
Kui pole nõudlust, pole ka vaja toota ja ühtlasi pole vaja töötajaid…
Kas inflatsioon on alati halb?
Kuigi inflatsioon tundub väga koleda sõnana ning toob endaga tavaliselt kaasa enamike jaoks negatiivsed muljed.
Inflatsioon ei ole aga alati halb.
Kui inflatsioon on liiga madal või isegi nullilähedane, jääb majandus seisakusse – see ei ole investeeringutesõbralik majanduskeskkond. Madal inflatsiooni määr tagab jätkusuutlikkuse ja julgustab investeerimist, mis tähendab, et teatud määral on inflatsioon täiesti vajalik ja hea.
Millal on inflatsioon kasulik?
Üldiselt peetakse inflatsiooni kasulikuks kahel põhjusel:
- see võib aidata tootmist suurendada ja seega vähendada töötust.
- Samuti see võib elavdada laenuturgu ja muuta elu lihtsamaks nende jaoks, kes on laenu võtnud.
Kui majandus ei tööta päris “täisvõimsusel”, võib teoreetiliselt tootmine suureneda. Nimelt, rohkem eurosid tähendab rohkem raha kulutamiseks ning seega suureneb nõudlus. Suurem nõudlus tähendab suuremat tootmist, mis tähendab ühtlasi ka suuremat tööjõuvajadust.
Inflatsioon on kõige kasulikum laenajatele, kuna laen makstakse tagasi rahasummaga, mis ei ole nii väärtuslik kui see raha, mida nad esialgu laenasid.
Mida teha oma raha väärtuse hoidmiseks?
Inflatsiooni mõju ei pruugi olla tunda igapäevases elus nii kergelt, kuna raha väärtus ei hüppa suurelt – eriti seetõttu, et euroalas on ühtlustatud inflatsioonitase, mille abil tagatakse, et raha ei kaotaks oma väärtust järsku.
Fakt on aga see, et su raha võib julgelt kaotada 2% oma väärtusest iga aasta.
Seetõttu ei ole mõistlik raha niisama sokisäärde pista. Varem või hiljem on see raha kaotanud oma väärtusest nii palju, et see ei olegi enam midagi väärt. Mõtle näiteks Eesti kroonile: kuigi see oli algusajal tugev, ei olnud see lõpuks enam väärt suurt midagi.
Isegi, kui räägime mitmekümne aasta pikkusest perioodist, on see paratamatus, millele tuleks juba praegu mõelda.
Seega kuidas tagada, et sinu raskelt teenitud ja säästetud raha ei kaotaks oma väärtust? Selle tagamiseks on kaks peamist võimalust:
- Pane raha hoiusele – ava näiteks tähtajaline hoius või paiguta raha hoiu-laenuühistusse (kus on kõrgemad intressid kui pankades).
- Hakka investeerima – kõige lihtsam on alustada ühisrahastusega, mis tähendab sisuliselt raha laenamist teistele inimestele. Loe siit lähemalt ühisrahastuse kohta või uuri kiiret investeerimisjuhendit algajatele.
Mõlemal juhul on tegemist meetoditega, mis aitavad raha väärtust hoida ja kasvatada.
Ära karda raha hoiustada või investeerida: isegi, kui sul ei õnnestu kõik alati täiuslikult, on see parem, kui lasta rahal lihtsalt vaikselt tolmu koguda ja lõpuks kaotada oma väärtus.
Tajutav inflatsioon
Tarbijauuringutest selgub sageli, et inflatsiooni tajutakse kõrgemana, kui tegelikud indeksid seda näitavad. Mis kujundab siis inflatsioonitaju? Järgnevalt ülevaade mitmete akadeemiliste uurimuste tulemustest.
- Tarbijad pööravad rohkem tähelepanu hinnatõusudele kui stabiilsetele või langevatele hindadele. Hinnatõusud jäävad ka kauemaks meelde. Stabiilseid või langevaid hindu märgatakse vähem, ehkki neidki arvestatakse keskmise inflatsioonimäära arvutamisel.
- Sagedamini tehtavaid kulutusi märgatakse enam. Viimastel aastatel on mõnede sagedamini ostetavate toodete hinnad tõusnud keskmisest rohkem. Näiteks võib tuua bensiini, leiva ja bussipiletid. Inflatsioonile mõeldes pööratakse selliste kaupade ja teenuste hinnatõusule tihti liiga palju tähelepanu. See võib ajendada inimesi tegelikku inflatsioonimäära üle hindama.
- Harva tehtavaid oste ja otsekorraldusi märgatakse vähem. Oluline osa kodumajapidamiste eelarvest kulub harva ostetavatele kaupadele ja teenustele. Näiteks võib tuua sõiduautod ja puhkusereisid. Lisaks on hulk kaupu ja teenuseid, mille eest tasutakse otse- või püsikorraldusega, näiteks eluaseme üür ja telefoniarved. Inflatsiooni seisukohalt märgatakse neid kulutusi ja nende muutusi üldiselt vähem.
- Isiklik inflatsioon. Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) põhineb kaupade ja teenuste keskmisel ostukorvil. See annab ülevaate kõigi kodumajapidamiste tüüpilistest kulutustest. Kodumajapidamised, kelle inflatsioon on keskmisest kõrgem, võivad seda tajuda tugevamalt kui need, kelle inflatsioon jääb keskmisest madalamaks.