Hoonete energiatõhusus
Me kõik oleme kuulnud nalja, et Eesti kliimas on meil 9 kuud halba suusailma. Ilmselt on iga pere pidanud silmitsi seisma märkimisväärsete kütte- ja elektriarvetega, eriti just viimasel ajal. Kuna kütteperiood Eestis on tõepoolest 8-9 kuud, on kulunud naljal tõepõhi all. Riikliku statistika järgi kulub umbes 33-45% Eestis kasutatavast energiast elamutele ja hoonetele. Nii Eesti riigi kui iga eraisikust majaomaniku eesmärk peaks seetõttu olema muuta elumajad ja muud hooned energiasäästlikumaks, et säästa pere rahakotti, kuid ühtlasi ka meie koduplaneeti. See aitab samal ajal parandada ka hoonete sisekliimat ning säilitada olemasolevaid konstruktsioone. Ühtlasi aitab see majade välisilmet kaunimaks muuta.
Suur osa meie majadest ja korteritest on ehitatud nõukogude ajal. Tollaseid ehitusnorme ja tingimusi arvestades, on elamufondi uuendamine ning rekonstrueerimistööde tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks igati vajalik.
Riigi tasandil on elumajadele ja muudele hoonetele kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded. Eraldi nõuded on uutele hoonetele ja rekonstrueeritavatele hoonetele. Nõuete kehtestamiseks on riik läbi viinud kuluoptimaalsuse uuringud ning need vaadatakse üle ja vajadusel uuendatakse iga 5 aasta järel, viimati aastal 2019. Hinnatakse nii energiatõhusust kui taastuvenergiatehnoloogia lahendusi. Selleks kantakse energiavajadus ja –tarbimine skaalale A-st kuni H-ni ja see võimaldab sarnaseid hooneid omavahel võrrelda. Oma olemuselt on süsteem väga sarnane kodumasinate energiaklassi mõõtmise ja märgistamisega.
Näiteks on 2020. aasta algusest uute hoonete puhul energiatõhususe miinimumnõudeks A-klass. Olulises mahus rekonstrueeritavad hooned aga peavad saavutama C-klassi. Eraldi energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud erinevatele hoonegruppidele, milleks on näiteks väikeelamud (jagatud kolme gruppi, sõltuvalt köetava pinna suurusest), korterelamud, kontorid jms ärihooned, hotellid jms majutusettevõtted, kaubandushooned, koolid ja lasteaiad, haiglad ja perearstikeskused, tööstushooned jne.
Riik on seadnud eesmärgiks, et järgmise 30 aasta jooksul tuleb renoveerida kõik hooned, mis on ehitatud enne 2000. aastat. Rekonstrueerimist ootab seega umbes 100 000 eramut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Energiatõhususe laen Swedbankist
Kuna riik on on eesmärgiks seadnud, et elamufond tuleb järgnevate aastate jooksul renoveerida, on ka Eesti pangad hakanud väljastama koduomanike soove ja vajadusi arvestades sobivat tüüpi laene. Näiteks pakub Swedbank alates 2020. aastast energiatõhususe laenu, mille eesmärk on aidata majaomanikke toetada oma kodude energiasäästlikumaks renoveerimist.
Laenu saavad taotleda kõik eramaja, ridalamu või ka paarismaja omanikud ning selle. intressimäär on alates 1,99 protsendist (lisandub 6 kuu euribor). Laenu andmise üheks põhitingimuseks on see, et renoveerimise tulemusena muutub eramu energiatõhusamaks. Planeeritavad tööd peavad hõlmama erinevaid lahendusi, näiteks kogu hoone või teatud osa soojustamist (sh vundament laed ja katus), küttesüsteemi vahetamist või täiustamist, ventilatsioonisüsteemi paigaldamist, akende või uste vahetamist või muude energiasäästlike lahenduste ja/või seadmete (päikesepaneelid, tuulegeneraator jm) soetamist ja paigaldamist.
Kinnisvara tagatisel pakutakse laenu kuni 20 000 euro ulatuses. Tagatiseks sobib seesama renoveeritav kinnisvara, omafinantseeringut ei küsita. Kui on plaan hakata ise päikeseenergiat tootma hakata, pakub Swedbank eraldi laenu ka pelgalt päikesepaneelide soetamiseks ja/või paigaldamiseks. Laenu intress on 4,99% ning tagasimaksmise periood ulatub kuni 10. aastani.
Teised laenutooted
Ka teised pangad on üha rohkem pakkumas nn “rohelisi laene” ega soovi enam finantseerida fossiilsete kütustega seotud projekte. Kuna kliimaprobleemid on mõtteis ja südames igaühel, liigutakse tervikuna üha rohelisemate lahenduste poole. Üheks selliseks laenuks on näiteks ka LHV roheline kodulaen. Klientidele, kes soovivad soetada A-energiaklassi eramut või korterit, pakutakse märkimisväärselt soodsamat intressi kui teistele- määras 1,89% + 6 kuu euribor. Ka on laenu ennetähtaegne tagastamine tasuta. Võrreldes teiste LHV laenutoodetega on roheline kodulaen kõige soodsamate tingimustega.
Samuti on LHV pank teatanud, et alates 2030. aastast ei finantseerita enam uute diiselkütusega sõiduautode ostmist. Energiasäästlikumad lahendused võivad tavatingimustega võrreldes olla soodsamad.
Kredexi käendab energiatõhususe laenu
Lisaks pankade pakutavatele laenudele, pakub KredEx samuti alates 2020. aastast energiatõhusa eluaseme laenukäendust, et ka omalt poolt soodustada energiatõhusate kodude ehitamist ja ostmist. Laenukäenduse taotlemiseks peab soetatav eramu vastama vähemalt B energiamärgise klassile. Korteri ostmisel on nõuded väheke leebemad – nõutud on C klassi energiamärgis. Teine võimalus on käendust saada laenule oma kodu renoveerimiseks või rekonstrueerimiseks C klassi tasemele. Seega on tingimused enamjaolt samad nagu energiatõhususe laenu võttes. Energiatõhusa kodu ostmisel pakub KredEx laenukäenduse suurust kuni 24% ulatuses laenu tagatiseks seatava maja või korteri väärtusest, samas mitte rohkem kui 50 000 eurot. Käendust on võimalik kasutada ainult juhul kui ostetakse või renoveeritakse oma eluaset – st käenduse taotlemise ajal ei ole taotleja ainuomandis muud teist eluaset. Ka peab ostetava või rekonstrueeritava eluaseme omanik ja kasutaja olema laenusaaja ise.
Riiklikud energiatõhususe toetused
Laenude kõrval pakub näiteks KredEx ka erinevaid energiasäästlikkuse rekonstrueerimistoetusi. Näiteks pakutakse eraldi toetust väikeelamute omanikele. Sarnaselt laenuga aitab toetus suurendada elamute energiatõhusust, saavutada paremat sisekliimat, vähendada energiakulusid ning soodustada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõttu. Käesoleva aasta taotlusvoor avaneb juba õige pea – 6. aprillil. Erinevalt laenudest aga nõuab KredEx toetuse väljamaksmise puhul omafinantseeringut. Ka peab rekonstrueeritav hoone olema kasutusele võetud enne 2000. aastat. Tegu peab olema taotleja alalise elukohaga ning omafinatseering peab katma kulud ulatuses, mida toetus ei kata. Toetussummad erinevad maakonniti ning ulatuvad 20- 40 000 euroni. Lisainfot saab täpsemalt juba vaadata KredExi kodulehelt.