Eesti Vabariigi aastapäev on oluline sündmus kõigile eestlastele nii Eestis kui ka välismaal. Sellel aastal saab Eesti Vabariik 24. veebruaril 103 aastaseks,
23. veebruaril 1918. a. kuulutati Endlateatri rõdul Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Iseseisvusmanifestiluges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutati Tallinnasvälja Eesti Vabariik ning moodustati Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli KonstantinPäts. Iseseisvuspäev on väga oluline sündmus Eesti ajaloos, kuid kuidas seda tähistada?
Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aastal 24. veebruaril. Sellel päeval avaldati Tallinnas “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Alates sellest on 24. veebruar Eesti rahvuspüha ja iseseisvuspäev.
Millised üritused toimuvad Eesti Vabariigi aastapäeval?
Eesti Vabariigi aastapäev on üks kõige olulisemaid päevi Eestis ning muidugi on terve päev täidetud erinevate tavade ja traditsioonidega. See päev on pidupäev nii riigile kui ka rahvale. Päev algab varahommikul ning viimased üritused kanduvad veel öössegi.
Hommik
Vabariigi aastapäeva üritused algavad hommikul piduliku Eesti lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Sinimustvalge lipp heisatakse Eesti hümni saatel pidulikult päikesetõusul Pika Hermanni torni tippu. Traditsiooniliselt peab kõne Riigikogu esimees ja õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop, peale seda loetakse ette ka Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kuberneri aeda on üles rivistatud ka Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.
Lipu heiskamis traditsiooni tähistatakse juba alates 1989. aastast. 1989. aastal. 23. veebruari õhtul kellkümme langetati Pika Hermanni tornis ENSV punalipp ja anti üleAjaloomuuseumi töötajatele. 24. veebruaril 1989 Moskva aja järgi kell 8.33heisati Pika Hermanni torni taas sinimustvalge rahvuslipp. Sellest päevastalates tähistatakse igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva algust riigilipuheiskamise tseremooniaga.
Sinimustvalge lipp heisatakse pidulikult Eestihümni saatel Pika Hermanni torni päikesetõusul. Varahommikune lipuheiskamisetseremoonia toimus aastatel 1989–1999 Kuberneri aias ja 2000–2016 Toompea lossihoovis. Alates 2017. aastast toimub see üritus taas Kuberneri aias.
Eesti Meestelaulu Seltsi meeskooride ning Politsei-ja Piirivalveorkestri esituses kõlab Eesti hümn Friedrich Paciuse “Muisamaa, mu õnn ja rõõm” Johann Voldemar Jannseni sõnadele ning isamaalisedlaulud nagu Enn Võrgu “Eesti Lipp” Martin Lipu sõnadele ning JuhanAaviku “Hoia, Jumal, Eestit” Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele.
Paraad
Pärast taasiseseisvumist on taastatud ka Eesti Vabariigi aastapäeva Eesti kaitseväe paraadide traditsioon. Paraad toimub igal aastal eri linnades ning sellest toimub ka otseülekanne televisioonis.
Paraadist võtab osa üle tuhande osaleja ja üle sajaühiku tehnikat, kokku osaleb paraadil 41 lippu, 5 kompaniid, 4 patareid, 22rühma ja 3 orkestrit – lisaks kaitseväe ning politsei- ja piirivalveametiorkestritele võtab paraadist osa Ameerika Ühendriikide õhuväe orkester.
Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatudõppeasutused, eripataljonid ja mitmed Kaitseliidu malevad. Esmakordselt onScoutspataljon paraadil jalaväe lahingumasinatega CV9035, Viru jalaväepataljonkasutab sel aastal esmakordselt soomustransportööre Sisu XA-188. Samuti näebesimest korda paraadil 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid.
Kontsert
Pidulikule presidendi vastuvõtule eelneb igal aastal kontsert, mis toimub samas kohas koos vastuvõtuga. Selle alguses peab president aastapäevakõne. Ka seda kantakse televisioonis otse üle.
Vastuvõtt
Iseseisvuspäeva puhul korraldab Eesti president igal aastal piduliku vastuvõtu, kus annab üle riiklikud teenetemärgid. Vabariigi aastapäeva eeltunnustatakse riiklike teenetemärkidega neid tublisid inimesi, kes on oma tööja pühendumusega aidanud muuta Eesti elu paremaks ning ka Eesti sõpru, kes onandnud panuse koostöö edendamisse. Presidendi vastuvõtul toimub ka kätlemistseremoonia, kus president ja presidendi abikaasa tervitavad kõiki külalisi. Seda kutsutakse rahvasuus ka “pingviinide paraadiks”.
Nagu ka paraad, toimub vastuvõtt igal aastal erinevates linnades ning kantakse otse üle televisioonis.
Erinevates linnades
Paljudes linnades ja kohalikes omavalituses toimuvad samalaadsed vastuvõtud ja üritused juba 23. veebruaril, et mitte varjutada presidendi vastuvõttu. Viimastel aastatel on tavaks ka, et peaminister peab kõne Tartus, Vanemuise teatris toimuval Tartu linna ja maakonna vastuvõtul. Tartus on veel lisaks ka traditsiooniks saanud üliõpilaskorporatsioonide kogunemine Tartu tähetorni heisatud Eesti lipu tervitamisele 24. veebruaril.
Söök
Muidugi on vabariigi aastapäeva pidustused heaks võimaluseks näidata oma kulinaarseid oskusi ning võõrustada suurt peolauda samal ajal, kui kõik televiisorist aastapäeva sündmusi jälgivad. Laud katetakse kõige traditsioonilisemate eestimaiste toitudega, mille söömist oodatakse tihti terve aasta. Osad neist toitudest on teada-tuntud, kuid mõne neist oleme juba unustanud.
Kiluvõileivad. Ilma kiluvõileibateta ei möödu vist mitte ükski vabariigi aastapäev. Need koosnevad heast kodumaisest tumedast leivast, kilu fileest ning mõnusatest keedetud munadest. Samuti sobib hästi sinna peale till ja murulauk.
Kartulisalat. Kas on eestimaist pidupäeva ilma mõnusa klassikalise kartulisalatita? Kindlasti mitte.
Sült. Sült pole kindlasti vaid jõulutoit ning kuulub kindlalt Eesti traditsioonilisele toidulauale. Sinna juurde veel kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk – võrratu eestimaine toit!
Lisaks neile on alati kindel valik valmistada teisi traditsioonilisi toite nagu karask, kama, soolakala, kirju koera või hoopis midagi lipuvärvides.
Plaanid selleks aastaks
2022. on endiselt täis muudatusi ja uusi lähenemisi maailma raputavate sündmuste tõttu. Nii on pidanud muutuma ka Eesti Vabariigi aastapäeva sündmused. Samas on palju ka jäänud traditsioonidele truuks.
Asukoht
Kui 2021. aastal peeti Eesti Vabariigi aastapäeva pidustused Paides, siis sellel aastal toimuvad kõik üritused Tallinnas.
Sündmused
ERR-i ülekande vahendusel saabkaasa elada pidulikule riigilipu heiskamisele Pika Hermanni torni kell 7.32. Kuberneri aias peetaval tseremoonial osalevad seekord vaid kõnelejad ja akadeemilisteorganisatsioonide esindajad.
Eesti Vabariigi 104. aastapäeva kaitsejõududeparaad toimub tänavu Vabaduse väljakul.
Presidendi vastuvõtt jääb kahjuks ka tänavu vabariigi aastapäeval koroonaviiruse leviku tõttu ära, kontsertlavastus ja presidendi kõne toimuvad ilma pealtvaatajateta. Kontsertlavastus ja president Alar Karise kõne Estonia teatrist jõuab 24. veebruarilavalikkuseni otseülekande vahendusel. Televaataja jaoks jääb kõikendiseks, lihtsalt kätlemist seekord ei toimu.
Teleülekande vahendusel Eestiinimeste kodudesse jõudva vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse kontseptsioonikeskmes on sellel aastal eestlane kui küsiv inimene. Etendusele pakub rikkalikult ilmestavatainest ka Eesti heliloojate looming. Loomingulise meeskonna tuumikukson lavastaja Jüri Nael, muusikaline juht Mihhail Gerts ja kunstnik Emer Värkning kontserdi produtsent on Priit Mikk ja telerežissöör Ove Musting. ERR-iiseseisvuspäeva ülekannete peaprodutsent on Hannela Lippus. Eesti Televisiooni tähelepanu on eriprogramminatublidel inimestel, kes on andnud oma panuse, et Eesti elu paremaks muuta.
Kokkuvõtteks
Eestis on üks rahvuspüha –vabariigi aastapäev. See on riigi ja rahva pidupäev, mil tähistatakse meieriigi sünnipäeva ja tunnustatakse omariiklusesse panustajaid. Aastapäevatähistamiseks on välja kujunenud mitmed riiklikud tradistioonid, kuid ruumi onalati värskuseks. Pidupäev algab meie südamest.
Riigi sünnipäeva tähistatakse tavapäraselt lippude heiskamise ülemaa, pärgade asetamisega Vabadussõja ausammastele, küünalde süütamisega riigi-ja ühiskonnategelaste haudadele, tänu- ja mälestusjumalateenistuste, aktuste japidulike kõnekoosolekutega. Kaitsevägi korraldab tradistioonilise paraadi ühesEesti linnas ning õhtu lõpetab kontsert-aktus ja Vabariigi Presidendivastuvõtt.
Lisaks avalikel tähistamiselosalemisele kogunetakse pere ja sõpradega, käiakse ühiselt looduses ningnauditakse vabaduse pidupäeva. Meeleolu aitab luua Eesti Rahvusringhäälingteemakohase programmiga.