Pekingi 2022. aasta taliolümpiamängud
Jällegi on käes aeg, mil vaid paari päeva pärast algavad 2022. aasta taliolümpiamängud ja kõik spordisõprad on elevil. Seekordsed taliolümpiamängud toimuvad Hiina pealinnas Pekingis 4. kuni 20. veebruarini. Nagu ka suveolümpiamängud, toimuvad taliolümpiamängud iga 4 aasta järel, kuid erinevalt suveolümpiamängudest võisteldakse vaid lumel ja jääl. Lisaks taliolümpiamängudele toimuvad ka talvised paraolümpiamängud.
Kuidas said taliolümpiamängud alguse?
Taliolümpiamänge hakati korraldama, kuna geograafilistel põhjustel oli suveolümpiamängude raames talispordialasid üpriski keeruline korraldada. Mõte korraldada tali- ja suvespordis eraldi võistlusi tekkis vahetult pärast esimesi olümpiamänge. Kuid mõnda aega asendas sellist võistlust Rootsis regulaarselt toimuvad Põhjamaade mängud. Olenemata sellest oli näiteks iluuisutamine suveolümpiamängude kavas nii 1908. kui ka 1920. aastal ning jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel. 1921. aastal otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Lausanne’is toimunud kongressil alustada olümpiamängude talvise variandiga.
Esimeste talimängude ajal ei osanud sportlased isegi kahtulstada olümpiamängudel osalemist. Veebruaris 1924 kogunesid nad väikesesse Prantsuse linna Chamonixi Pariisi suveolümpiamängude võõrustajate korraldatud võistlusele nimega “Rahvusvaheline talispordi nädal”. Järgmisel aastal otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee korraldada regulaarsed taliolümpiamängud ja kuulutas välja, et Chamonixis olid toimunud esimesed taliolümpiamängud. Nii sai Ameerika uisutaja Charles Jewro, teatud ka kui Charles Jewtraw, üllatuseks teada, et ta oli esimene võitja taliolümpiamängude ajaloos. Nendel esimestel taliolümpiamängudel oli kavas vaid üheksa sprodiala: iluuisutamine, jäähoki, bobisõit, kahevõistlus, kiiruisutamine, jääkeegel, murdmaasuusatamine, patrullsuusatamine ja suusahüpped.
Algselt plaaniti korraldada nii suve- kui ka taliolümpiamänge samal aastal ja samas riigis, kuid üsna pea loobuti sellest ideest. Alates 1924. aastast toimusid taliolümpiamängud iga nelja aasta järel, välja arvatud 1940. ja 1944. aastal, mil need jäid ära teise maailmasõja tõttu. Kuni 1992. aastani toimusid tali- ja suveolümpiamängud ühel ja samal aastal, kuid siis otsustati hakati neid korraldama kaks aastat pärast suveolümpiamänge.
Aastate jooksul on talvistele olümpiamängudele lisandunud veel uusi spordialasid, sealhulgas mäesuusatamine, kelgutamine, lühirajauisutamine, vigursuusatamine, skeleton ja lumelauasõit.
Mida taliolümpiamängud endast kujutavad?
Siiani on taliolümpiamängud toimunud kolmel mandril ja kaheteistkümnes riigis. Nendes kõige enim on mängud toimunud Ameerika Ühendriikides, neli korda, ja seejärel Prantsusmaal kolm korda. Kaks korda on mängud toimunud Austrias, Kanadas, Jaapanis, Itaalias, Norras ja Šveitsis.
Kokku on kõikidel taliolümpiamängudel osalenud 127 riigi sportlased. Sportlased tulevad ka riikidest, kus talispordialasid pole võimalik harrastada, näiteks troopilise kliimaga riigid nagu Brasiilia, Etioopia, Filipiinid, Jamaica ja Keenia. Kõige rohkem riike on osalenud 2018. aastal, kui neid oli kokku 92.
Kõige lõunapoolseim koht, kus taliolümpiamänge on korraldatud, oli 1998. aastal Nagano Jaapanis. Euroopas kõige lõunapoolseim võõrustaja oli Sotši Venemaal ning kõige põhjapoolseid taliolümpiamängude korraldaja on olnud Lillehammer Norras.
Kõige rohkem medaleid ja üldse kuldmedaleid on taliolümpiamängudel võitnud Norra sportlased, kes on võitnud 368 medalit, millest 132 olid kullad. Järgmisena tulevad 307 medaliga Ameerika Ühendriikide sportlased ning edasi 240 medaliga Saksamaa ja 232 medaliga Austria.
Mis spordialadel võisteldakse?
2002. aastast alates on taliolümpiamängudel võisteldud viieteistkümnel spordialal. Viimaste aladena lisandusid 1998. aastal jääkeegel ja lumelauasõit. Lisaks võeti 2002. aastal uuesti võistluskavva skeleton ning 2026. aastal lisandub uue spordialana suusamägironimine.
Iga aastaga on kasvanud ka medalialade arv. Esimestel taliolümpiamängudel võisteldi 16 medalialal ning 1928. ja 1932. aasta mängudel oli vaid 14 medaliala. Kuid 2018. aastal oli võistluskavas 102 medaliala ning sellel aastal kasvab nende arv veel 7 võrra. 2026. aastaks plaanitakse 114 medaliala.
2022. aasta taliolümpiamängud
2022. aastal toimuvad 24. taliolümpiamängud, mida oleme oodanud juba 4 pikka aastat. Kuna viimastel aastatel on maailmas olukord olnud keeruline ja pingeline, siis on ka selle aastastel taliolümpiamängudel palju muutusi ja uusi lahendusi. On nii uusi võistlusalasid kui ka esmakordselt osalevaid riike.
2022. aatsa talvised paraolümpiamängud on samuti väga oluline sündmus arvestades, et tegu on alles kolmandate talviste paraolümpiamängudega Aasias. Paraolümpiamängude avatseremoonia toimub 4. märtsil ning lõputseremoonia 13. märtsil, seega saab nautida olümpiat ka veel peale veebruari.
Kus toimuvad 2022. aasta taliolümpiamängud?
XXIV olümpiamängude võõrustajalinnadeks kandideerisid 8 linna: Sarajevo Bosnias ja Hertsegoviinas, Oslo Norras, München Saksamaal, Barcelona Hispaanias, Lviv Ukrainas, Almatõ Kasahstanis, Peking Hiinas ja Nice Prantsusmaal. Nendest osalesid ametlikul valimisel vaid kolm linna: Almatõ, Oslo ja Peking. 31. juulil 2015. aastal valiti Rahvusvahelise Olümpiakomitee 127. istungil Kuala Lumpuris 2022. aasta korraldajalinnaks Peking. See edastas Almatõd vaid nelja häälega.
Pekingis on varem toimunud ka 2008. aasta suveolümpiamängud. Sellega saab Pekingist esimene linn, mis on korraldanud nii suve- kui ka taliolümpiamänge.
Seega toimuvad olümpiamängud 2022 aastal Pekingis 4. veebruarist kuni 20. veebruarini. Lisaks Pekingile toimuvad võistlused ka Pekingi lähedal asuvas Yanqingi maakonnas ja Chongli maakonnas. Võistlused on kavas korraldada 13 kohas, millest ainult 2 on vastvalminud ning ülejäänud on juba olemas eeelmistest olümpiamängudest.
Võistluseks on plaanitud määrata kolm tsooni. Esimene neist on Pekingi kesklinn, kus toimuvad avatseremoonia, jäähoki, iluuisutamine, kiiruisutamine, curling ja jäähoki. Järgmisena toimuvad kelgutamine, skelett, bobikelk ja mäesuusatamine teises tsoonis, mis asub Yanqingi maakonnas Pekingi halduspiirkonna loodeosas. Kolmas tsoon paikneb Zhangijakou linnas Hebei provintsis, kus leiavad aset vabatehnika, lumelauasõit, murdmaasuusatamine, laskesuusatamine ja suusahüpped. See on küll Pekingist 200 kilomeetri kaugusel, kuid kiirrongiga jõuab sinna vaid tunni ajaga.
Milliseid on olümpiamängude staadionid?
Olümpiamängude staadionid on juba tuntud oma suuruste ja professionaalsuse poolest. Eriti seda suures riigis nagu Hiina, kes on juba kord olümpiamänge võõrustanud ja mis on tuntud oma suurte kulutuste ja ehitusvõimekuse poolest. Seega on oodata väga huvitavaid lahendusi ja moodsat tehnoloogiat.
Nagu juba varasemalt mainitud, on võõrustajalinnaks Peking, kuid võistlused toimuvad ka lähedal asuvatel aladel ja kolmes tsoonis. Taliolümpiamängude ava- ja lõputseremooniad toimuvad juba 2008. aastast tuntud Pekingi rahvusstaadionil, mida tuntakse ka linnupesa nime all. See oli ka 2008. aastal peamine staadion.
Kõik jäävõistlused toimuvad Pekingis. Pekingi riiklik ujumiskompleks on muudetud jääkeegli väljakuks ning linna spordipalees korraldatakse nii iluuisutamist kui ka lühiraja kiiruisutamist. Jäähoki toimub riiklikus spordipalees ja Ukesoni areenil. Uisuvõistlused toimuvad täiesti uuel riiklikul kiiruisutamisstaadionil. Pekingi kesklinnast läände ehitatakse lumelaua ja vabatehnika võistluste jaoks ajutine areen.
Yangingi suusakeskuses toimuvad mäesuusatamise, bobisõidu, skeletti ja kelgutamisvõistlused. Ülejäänud lumel toimuvad võistlused leiavad aset Hebei provintsis linnas Zhangijakou.
Mida kujutavad endast Peking 2022 taliolümpiamängud tseremooniad?
Usun, et paljud meist mäletavad veel 2008. aasta suursugust avatseremooniat. Ka seekord ei pea pettuma. Nagu ka 2008. aastal, peetakse taliolümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Pekingi linnupesa rahvusstaadionil, mis mahutab 91 000 inimest. Samuti langeb taliolümpia avakuupäev kokku Hiina kalendri uue aastaga, seega on oodata tavaliselt veelgi suuremaid pidustusi. Muidugi kõike seda piirangute raames.
Avatseremoonial esitatakse traditsiooniliselt avakõned, näidatakse osalejariikide lippe ning toimub lipukoondiste paraad. Samuti on oluline osa avatseremooniast kuntsilisel poolel, millega korraldajariik näitab enda talikultuuri ja ajalugu.
Eeldatakse, et avatseremoonia avab Hiina president Xi Jinping ning et tseremoonia lavastajaks on filmirežissöör ja produtsent Zhang Yimou. Zhang Yimou lavastas ka 2008. aasta suveolümpiamängude ava- ja lõpu tseremooniad. Avatseremoonia kolm peamist teemat on: Hiina püüdlus ja valmisolek maailmarahuks, olümpiamotto “kiiremini, kõrgemini, tugevamalt koos”, Pekingi taliolümpiamängude slogan “Koos ühise tuleviku poole”. Ette kantakse nii Hiina kui ka Olümpia hümnid.
Ka lõputseremoonia toimub Pekingi rahvusstaadionil. 20. veebruaril viiakse läbi Olümpiakomitee poolt kindlaks määratud ametlik osa, mille raames peetakse lõpukõned nind Antwerpi tseremoonia. Antwerpi tseremoonia käigus hoitakse kolme lippu: Kreeka, mis on olümpiamängude kodu, Hiina, mis on praegune võõrustajariik, ning Itaalia, millest saab järgmine võõrustaja. Lisaks annavad sportlased üle olümpia lippu järgmisele võõrustajale – Itaaliale.
Millised on selle aasta taliolümpiamängude sümbolid?
Sarnasel eelnevatele olümpiamängudele, on ka Pekingi 2022. aasta mängudeks loodud spetsiaalne sümboolika. Sümboolika aitab jagada ning hoida kõrgel olümpiamängude tuju ja vaimu, lisaks harida maailma korraldajariigi kultuurist.
Igal olümpiamängul on olnud ametlik maskott juba alates 1968. aastast. Selle aasta taliolümpiamängude ametlik maskott on hiidpanda, kelle nimi on Bing Dundong. Hiidpandad on ühed Hiina rahvusloomadest ning tihti räägitakse neist kui rahvuslikust aardest. Lisaks on panda riietatud justkui astronaudi skafandrisse, et sümboliseerida tehnoloogiat ja tuleviku lõputuid võimalusi. See skafander aitab ka pandal suusatada, lumelauatada, uisutada ja osa võtta kõikidest muudest taliolümpiamängude tegevustest. Hiidpanda nimi Bing Dundong koosneb kahest osast, millest Bing tähendab hiina keeles jääd ning tähendab ka puhtust ja tugevust. Dundong sümboliseerib lapsi.
2022. aasta embleem põhineb tahvelhieroglüüfil ja kujutab ülalosas uisutajat ning all suusatajat. Nende keskel on näha maalilisi mägesid, suusaradu ja jäähalle, mis mänge võõrustavad. Need on kujundanud kunstnik Lin Cunzhen ja ta üritas nendes ühendada nii hiina kultuuri oma traditsioonilisuses kui ka kaasaegsuses. Ebleemide eesmärk on väljendada kirge ja elujõudu talispordi vastu.
Mida on olümpiamängudelt oodata?
Pekingi olümpiamängu kavas on 15 spordialal 109 võistlust. Esmakordselt on kavas seitse uut võistlusala: vigursuusatamises meeste ja naiste big air ning vigurhüpete segavõistlus, bobisõidus naiste ühebobisõit, suusahüpetes segavõistlus, lumelauasõidus krossisõidu segavõistlus ning lühirajauisutamises segateatesõit.
Kokku osalevad 2022. aasta taliolümpiamängudel 2821 sportlast 90 riigis. Taliolümpiamängude ajaloos on Pekingis toimuvad võistlused soolised võrdlemisi tasakaalustatud. Võrreldes 2018. aastaga on naiste osakaal kasvanud 41-lt 45-le. Seekord on ka esmakordselt esindatud kaks uut riiki: Saudi Araabia ja Haiti.
Eeldatatavasti on 2022. aasta olümpiamängude eelarve vaid 3,9 miljardit dollarit, mis on vähen kui kümnendik 2008. aasta suveolümpiamängudel. Siis kulutas Hiina üritusele 43 miljardit dollarit.
Kes on Peking 2022. aasta suurlootused?
Olümpiamängud toovad alati kokku oma spordiala säravaimad tähed, ka see kord pole erand. Ka sellel korral kogunevad maailma parimad sportlased kokku, et oma imelisi oskuseid demonstreerida.
Võõrustajariik Hiinal on kodus toimuvatel mängudel kõrged lootused. Kuulsaks nimeks on Eileen Gu, kes on kolmekorde freestyle maailmameister ja kahekordne Lausanne’i noorte olümpiavõitja. Samuti ootab Hiina palju lühiraja võistkonnalt ja selle liidrilt Wu Dajingilt, kes on valitsev olümpiavõitja ja maailmarekordiomaniik 500 meetri distantsil.
Laskesuusatamise fännidel tasub jälgida Norra favoriiti ja valitsevat olümpiavõitjat 20 kilomeetri distantsil Johannes Böd. Ta proovib järgida oma pikaajalise rivaali Martin Fourcade’i teed, kes lõpetas karjääri viie olümpiakullaga.
Palju on oodata ka hokiturniirilt, mis Pyeongchangis jäi NHL-i mängijateta. Seekord oli liiga ja hokimängijate liit kokkuleppinud nende tulemises Pekingisse. Kahjuks jäid siiski NHL-i liiga vsportlased tulemata uee viiruse variandi tõttu, kuid turniirist on oodata palju huvitavat. Kanadalased annavad endast parima, et tiitel tagasi võita, ning Ameerika Ühendriikide meeskond pole võitnud juba alates 1980. aastast.
Nagu tavaliselt on iluuisutamine üks populaarsemaid spordialasid pealtvaatajate seas kogu maailmas. Favoriit Yuzuru Hanyu üritab võita kolmandat korda järjest meeste üksiksõidu võistlust, mida pole keegi suutnud alates 1928. aastast. Tema peamine konkurent on Nathan Chen, kes on juba kahekordne maailmameister.
Michela Shiffrin on endiselt üks parimaid suusatajaid, kes Pekingis starti läheb. Ameeriklane jätkab oma teed Ingemar Stenmarki jägedes, kellele kuulub rekord ajaloo jooksul maailma karikaetappidel enim võite kogunud suusatajana. Michaela Shiffrin võitis nii Sotši kui ka Pyeongchangi olümpiamängudel kullad ning tundub, et kavatseb ka seekord oma kollektsiooni täiendada.
Peale ameeriklase Michela Shiffrini, on USA-st veel pärit teine favoriit Chloe Kim, kes tuli eelmistel 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängudel noorimaks lumelauasõidu olümpiavõitjaks. Ka seekord sihib ta kulla poole.
Kes osalevad Eestist?
Ka Eestit on esindamas sellel aastal edukas olümpiakoondis, kuhu kuulub 26 sportlast, kellest osad on juba varasema olümpiakogemusega, kuid paljud on ka täitsa uued. Kõige rohkem on Eestist esindamas murdmaasuusatajaid: Aveli Uustalu, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Mariel Merlii Pulles, Tatjana Mannima, Alvar Johannes Alev, Henri Roos, Marko Kilp ja Martin Himma. Samuti on suur ka laskesuusatajate koondis, kuhu kuuluvad Johanna Talihärm, Regina Oja, Susan Külm, Tuuli Tomingas, Kalev Ernits, Kristo Siimer, Raido Ränkel ja Rene Zahkna. Mäesuusatamises esindavad Eestit kaks sportlast: Kaitlyn Vesterstein ja Tormis Laine.
Suusahüpetes asuvad võistlema Artti Aigro ja Kevin Maltsev. Kaks sportlast on võistlemas ka iluuisutamises: Eva-Lotta Kiibus ja Aleksandr Selevko. Kahevõistluses on Eesti lootused Kristjan Ilvesel ja kiiruisutamisel Marten Liival.
Kus 2022. taliolümpiamängud vaadata?
Taliolümpiamänge kantakse üle terves maailmas, nii ka muidugi Eestis. Taliolümpia kohaliku ülekande litsents on soetatud Postimehel ning nemad on Eestis ametlik taliolümpiamängude uudistekanal, kuid kindlasti saab jälgida võistlusi ka teistest tele- ja meediakanalitest. Võistluseid kantakse üle terve päeva, kuid kindlasti tuleks visata pilk peale täpsele ajakavale, et teada endale kõige huvipakkuvama ala võistlusaegu.
Olümpiamängud algavad juba 2. veebruaril jääkeegli, mägisuusatamise ja naiste jäähokiga. 4. veebruaril tasuks kindlasti jälgida avatseremooniat, mis algab kell 13.30. Samal päeval kell 19 on ülevaatlik saade kõige olulisematest sportlastest ja võistlustest, mida tasuks kindlasti jälgida. Eesti aja järgi algab lõputseremoonia 21. veebruaril kell 3 öösel, kuid võimalusel väärib ka see kindlasti vaatamist.
Kokkuvõttes
Aeg on läinud kiiresti ja märkamatult – taliolümpiamängud algavad kohe pea. Eriti arvestades, et eelmised olümpiamängud toimusid alles eelmisel aastal, kuna need lükati viirusepuhangu tõttu edasi 2020. aastast. Järgmiste olümpiamängudeni tuleb oodata kaks aastat 2024ni, mil need toimuvad Pariisis Prantsusmaal. Järgmised taliolümpiamängud toimuvad aga alles 4 aasta pärast Milanos Itaalias.
Olümpiamängud on kindlasti sprodis suurüritus ning ka see aasta ei ole kuidagi teistsugune. Ka sellel aastal pakub olümpia palju emotsioone, üllatusi ja ilusaid hetki. Eriti arvestades, et sellel aastal on toimumas rekordiline arv võistluseid. Vahet pole, kas oled üldiselt spordifänn, tahad vaadata iluuisutamist või jälgida murdmaasuusatamist, selle aasta 109 võistluse hulgast leiab iga üks kindlasti midagi enda maitsele.