Laen kehtiva maksehäirega

Võrdle laenud kiirelt ja mugavalt kuni 25 000 €. Üks taotlus, mitu pakkumist. Laenutaotlus on tasuta ja ei kohusta millekski.

Palun oota..

Täida üks taotlus ja
võrdle pakkumisi

Taotlus on tasuta ja
ei kohusta millekski

Vali odavaim laen
parimate tingimustega

Mis on laen kehtiva maksehäirega?

Kehtiv maksehäire tähendab lihtsalt märget ametlikus krediidregistris, et isikul on praegu või on olnud minevikus raskusi laenumaksete ja muude krediiditoodete nagu näiteks järelmaksu tagasimaksmisel. Ametlik sissekanne tehakse krediidiregistrisse, kui isiku võlgnevus on vähemalt 30€ ning see pole tasutud viimase 45 päeva jooksul. Sellised nõuded on kirjas seaduses. Seaduses on kirjas ka, et kehtiva maksehäirega isikutele laenu väljastada ei tohi. See on vastuolus nii seadusega kui ka vastutustundliku laenamise põhimõttega, millega iga usaldusväärne ja tõsiseltvõetav krediidiasutus liitunud on. Siiski on mõnel juhul võimalik saada laen kehtiva maksehäirega, kuid seda pole soovitatav taotleda. Eraisiku tasumata võlgnevus on maksehäire registris 13 aastat, tasutud võlgnevus on võimalik kustutada kuue kuu möödumisel, vastasel juhul püsivad võlgnevused avalikus ja kõigile nähtavas registris seitse aastat.

Miks laen kehtiva maksehäirega pole hea mõte?

Kehtiv maksehäire näitab, et isikul on juba või on olnud viimase kolme aasta jooksul probleeme finantskohustustega toime tulemisel. Selline klient ei ole finantsasutuste juures just heas nimekirjas. Esiteks on sellisele kliendile laenu väljastamine väga riskantne – võimalus, et ta ei tasu ka uusi kohustusi, on liiga suur. Enne laenu võtmist kehtiva maksehäirega tasuks siiski kõigepealt maksehäirest lahti saada. Maksehäire jääb registrisse eraisikute puhul kolmeks aastaks ning ettevõtete puhul seitsmeks aastaks. Teiseks on muidugi laen kehtiva maksehäirega ebasoodne valik just kliendi enda jaoks. Milleks võtta lisakohustusi, kui olemasolevategagi on palju häda? Seetõttu tekivad nii eetilised kui ka seaduslikud küsimused.

Kuidas tekib maksehäire?

Lühidalt öeldes tekib maksehäire siis, kui isik või ettevõte jääb võetud finantskohustuste tasumisega hätta. Kui võlg on üle 30€ ning seda pole tasutud 45 päeva jooksul, läheb kanne maksehäire registrisse. Eraisiku puhul on registris nähtavad viimase 3 aasta ja ettevõtte puhul viimased 7 aasta häired. Lisaks tasub teada, et ettevõtte tekkinud maksehäired ei kustutata registrist kunagi, kuid eraisiku maksehäired kustutatakse alles 13 aasta möödudes pärast võla sisestamist registrisse. Seetõttu on tegemist ikkagi väga tõsiste märgetega ning sellistesse klientidesse suhtuvad finantsasutused põhjusega ettevaatlikult. Seetõttu ei luba ka Euroopa Liidu seadused väljastada laenu kehtiva maksehäirega isikutele ja ka ettevõtetele.

Millal väljastatakse laen kehtiva maksehäirega?

Märge maksehäire registris ei tähenda automaatselt, et inimene on ebausaldusväärne või vastutustundetu laenaja. Kohustus võib muide tasutud olla, kuid märge jääb registrisse kõvasti kauemaks. Seetõttu on võimalik saada laen kehtiva maksehäirega, kui see eelnev võlgnevus on tegelikult tasutud ja jäänud on vaid märge sellest maksehäire registrisse. Loomulikult sõltub laenu väljastamise protsess igast krediidiandjast eraldi. Tähtis on isiku praegused sissetulekud ning valmisolek kõik olemasolevad võlgnevused tasuta. Samuti võib vahel juhtuda, et laen väljastatakse isikule, kes on juba maksetega hätta jäämas, kuid maksehäire registrisse pole märget veel tekkinud. Nii võib see juhtuda näiteks refinantseerimislaenu puhul, kus uus laen võetakse vanade kohustuste täitmiseks.

Kas laen maksehäirega aitab parandada minu finantsolukorda?

Kehtiv maksehäire näitab, et mingil põhjusel on isik sattunud varasemalt hätta kehtivate laenukohustuste ja finantskohustuste tasumisega. Maksehäire on tegelikult üsna kergesti välditav, sest oluline on leida laenuandjatega ühine keel ning alustada läbirääkimisi. Maksehäire registrisse kande tegemine ei ole kellegi parimates huvides ning see pole mõeldud ausate inimeste karistamiseks, kes ajutistesse makseraskustesse sattunud on. Seetõttu pakuvad paljud laenufirmad ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestele näiteks maksepuhkust. Samuti võib aidata refinantseerimislaen, mille eest tasutakse olemasolevad kohustused või koondatakse paljud kallid kiirlaenud ühe osamakse alla. Mugavaid lahendusi on lõputult ning maksehäire registrisse võib tõesti sattuda vaid väga vastutustundetu ja hooletu inimene, kes pole nõus kompromissedele minema. Sellisele kliendile ei väljastata laenu ega muid krediiditooteid ja -teenuseid juba tema enda huvides.

Kellele väljastatakse laen kehtiva maksehäirega?

Maksehäire likvideerimisel saab taotleda selle kustutamist registrist kuue kuu möödumisel. Sellisel juhul on võimalik taotleda uut laenu, sest maksehäire on registrist likvideeritud. Samuti suhtuvad pangad ka kustutatud maksehäirega klientidesse palju karmimalt, mistõttu otsitakse tihti laenu alternatiivsetelt krediidiasutustelt. Kreditumis saab võrrelda erinevaid laenupakkujaid, kellelt tasub laenu küsida ka siis, kui on kehtiv maksehäire. Siiski, pärast maksehäire likvideerimist tasuks vähemalt pool aastat elada võlavabalt, et näidata ennast paremas valguses ning tõestada, et ollakse võimeline võetavad kohustused ka õigeaegselt tagasi maksma. See on väga oluline nii hetkel laenu saamiseks kui ka võimalikeks laenutaotlusteks tulevikus. Hea krediidiajalooga inimene on alati väga kasulik ja väheriskantne klient, kes saab lihtsasti laenu endale vajalikeks eesmärkideks.

Kas mulle väljastatakse laen kehtiva maksehäirega?

Kehtiva maksehäirega isikutele ei väljastata laenu seadusest tulenevatel põhjustel. Selleks on nii Eesti seadused kui ka Euroopa Liidu direktiivid, millest Eesti seadused peavad lähtuma. Enne laenu väljastamist teevad kõik krediidiasutused oma klientidele taustakontrolli – see käib tegelikult päris kiiresti ja mõne klikiga. Kuna kehtiv maksehäire on avalik info, ei saa seda kuidagi varjata. Samas on see ka kasulik, sest aitab üldjuhul inimesi distsiplineerida ning võlgnevust kiiremini tasuda. Tuleb ka meeles pidada, et ettevõtte maksehäire registri andmeid ei kustutata kunagi, sest keegi ei soovi koostööd teha ettevõttega, mis ei suuda arveid õigeaegselt tasuda. Kui eraisik on korduvalt näidanud hooletut käitumist finantskohustuste suhtes – olgu selleks siis trahvid või järelmaksu lepingud – siis ei ole tegemist usaldusväärse kliendiga ning see sisaldab laenuandja jaoks liiga suurt riski. Seega ei saa sellise kliendiga lepingut sõlmida ega tehingut teha.

Laen kehtiva maksehäirega tagatise olemasolul

Kuigi enamus kiirlaene ja väikelaene on tagatiseta laenud, mida on lihtne taotleda ilma kehtiva maksehäireta, võivad mõned inimesed olla sattunud makseraskustesse ning vajada seetõttu refinantseerimislaenu. Refinantseerimislaen on laen, mida võetakse olemasolevate kohustuste täitmiseks, et saada soodsam pakkumine ja teha üks soodsam tagasimakse mitme kalli tagasimakse asemel. Enamus krediidiasutusi on nõus pakkuma refinantseerimislaenu klientidele, kes on maksevõimelised. Refinantseerimislaenu saab siiski tagatise olemasolul, kuna tegemist on suuremate summadega ning krediidiandja tahab kindel olla, et ta saab selle raha igal juhul tagasi. Tagatiseks võib sobida kinnisvara, mototehnika või ka maatükk. Mõnikord antakse refinantseerimislaenu ka ettevõttetele. Siiski peaks refinantseerimislaenu taotlema enne maksehäire registrisse kande tegemist, sest vastasel juhul ei saa seda seadusest tulenevatel põhjustel taotleda. Maksehäirest on võimalik lahti saada küll, kuid seda ei saa tasuda uute laenude võtmisega.

Kuidas maksehäiret vältida?

Maksehäire register ei ole mõeldud isikute karistamiseks. Kuigi paljud leiavad, et see on hea võimalus oma laenud kiiremini kätte saada. Maksehäiret saab kõige lihtsamini vältida laenuvaba elu elades. Inimene, kellel pole finantskohustusi, ei saa maksehäire registrisse sattuda. Samas pole sellist inimest vist päriselt olemas. Me kõik maksame arveid, meil on järelmaksulepingud kodutehnikale ja -elektroonikale, autojuhid saavad vahel parkimistrahve. Pea kõigil Eesti inimestel on mingisugused laenud, mille tasumata jätmisel on võimalik maksehäire registrisse sattuda. Juba 30€ tasumata võlg võib 45 päeva pärast tuua kande maksehäire registrisse ning selle kustutamist saab taotleda alles 6 kuu möödumisel pärast võla tasumist. Seetõttu on parim viis maksehäire vältimiseks lihtsalt tasuda õigeaegselt kõik oma kohustused ning vältida enda lõhki laenamist, s.o laenamist üle oma võimete.

Kuidas maksehäire kustutada?

Maksehäire registrist on võimalik taotleda kande kustutamist 6 kuu möödumisel pärast võlgnevuse tasumist. Lisaks tuleb näidata, et isik on võimeline 6 kuud elama võlavabalt ning mitte tekitama uusi maksehäireid. Vastutustundlikule inimesele pole see muidugi mingi probleem. Kui isikul on maksehäire registrisse märgitud kustutatud kanded, on see laenuandjatele näha, kuid siis ei teki probleeme laenu saamisel. Muidugi krediidiandjal võib olla õigustatud küsimusi kliendi varasema maksekäitumise kohta, kuid üldjuhul ei mängi kustutatud kanne maksehäire registris nii tõsist rolli, et see peaks laenu saamist takistama. Kui kliendil on tõendatav püsiv sissetulek ning puhas krediidiajalugu viimase kuue kuu jooksul, saab selline isik päris hõlpsasti laenu.

Kokkuvõtteks

Makseraskustesse sattumisel, mille eest pole keegi kaitstud, tuleb eelkõige võtta ühendust oma laenuandjaga ning taotleda maksepuhkust. Maksepuhkuse taotlemisel jääb laenuajalugu puhtaks, sest osamakset kas vähendatakse või see tühistatakse kindlaks perioodiks, üldjuhul kuni kuueks kuuks. See aitab kliendil jääda usaldusväärseks ning puhas krediidiajalugu aitab ka tulevikus uuesti laenu või järelmaksu saada. Seadustest tulenevatel põhjustel ei laenata kehtiva maksehäirega isikutele ei pankade ega ka muude krediidiasutuse poolt mistahes summasid. Samuti tuleb olla tähelepanelik oma järelmaksu kohustuste ning trahvide (parkimistrahvid) suhtes. Kuna maksehäire registrisse sattumine algab juba päris väikestest summadest ning tähtaegadest, tuleb oma rahaasjade suhtes väga tähelepanelik ja kohusetundlik olla.