Küsitlused viitavad sellele, et ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on paranenud
Eesti Konjunktuuriinstituudi laenukeskkonna uuringu järgi olid ettevõtete hinnangud pankade valmisolekule laenu anda märtsi esimeses pooles keskmiselt natuke paremad kui enne koroonakriisi. Eriti optimistlikud on kinnisvaraettevõtted, kõige pessimistlikumad turismi- ja majutusettevõtted. Tõenäoliselt võib koroonakriisist enim mõjutatud sektorite ligipääs rahastamisele osutuda ebaselge tulevikuväljavaate tõttu mõnevõrra keerulisemaks veel mõnda aega. Ka pankade laenutegevuse uuringu analüüsi tulemustest (Bank Lending Survey) ilmneb, et pärast 2020. aasta esimesel poolaastal toimunud laenutingimuste mõningast karmistamist on tingimused majapidamiste puhul järgnevates kvartalites siiski järjest leevenenud.
Konkurents laenuturul on sarnaselt möödunud aasta teisele poolele 2021. aasta alguses suurenenud
Mitu kodumaist panka soovib endiselt kiiresti kasvada ja on võitnud mitmes laenusegmendis turuosa. Samal ajal on mõni välisomandis olev suurpank laenuturul taas aktiivsem. Lisaks konkurentsi suurenemisele aitab laenuraha hinda madalal hoida Eestis tegutsevate pankade hea laenupakkumise võime ja euroala keskpankade otsus, et kriisis tuleks laenutingimusi hoida võimalikult soodsana. Laenupakkumist toetavad varem kogutud omavahendid, kiire hoiuste kasv ja edukad võlakirjade emissioonid.
Laenu väljastamiste arv on kahanenud
Finantsinspektsiooni kodulehe andmetel on Krediidiandjate ja -vahendajate juures sõlmitavate lepingute arv on alates koroonakriisi puhangust vähenenud. 2021. aasta esimeses kvartalis väljastati uusi laene 11% vähem kui 2020. aastal keskmiselt: kui mullu sõlmiti keskmiselt 171 000 lepingut kvartalis, siis tänavu esimeses kvartalis 152 000 uut lepingut. Peamine langus tuli tagatiseta väikelaenu arvelt: uute lepingute arv vähenes 138 000-lt (2020. aasta keskmine) 120 000 lepinguni. Vaatamata langusele jääb tagatiseta väikelaen enim väljastatavaks laenuks, moodustades 79% uutest lepingutest. Ka teisi laenulepinguid sõlmiti tavalisest vähem. Erandiks oli sõidukiliising, kus müük mõnevõrra kasvas.
Uute krediidilepingute rahaline kogusumma on võrreldes eelmise aastaga kasvanud
Vaatamata uute krediidilepingute väiksemale arvule on nende rahaline kogusumma võrreldes eelmise aastaga kasvanud, 184 miljonilt eurolt (2020. aasta kvartali keskmine) 187 miljoni euroni, mis viitab keskmise võetava laenusumma kasvule.
Laenuportfelli kvaliteet esimeses kvartalis pisut paranes: viivises olevate lepingute arv vähenes ning ka nende osakaal krediidiandjate väljastatud laenudes langes 10%-lt 8,9%-le. Viivises olevate lepingute arv vähenes kõikide laenuliikide arvestuses.
Samal ajal on makseraskustes olevate lepingute arv jätkuvalt üsna suur: lisaks viivises olevale 45 000 lepingule kanti esimeses kvartalis maha 19 000 lepingut ning loovutati teistele pooltele (sh inkassod) makseraskuste tõttu 7000 lepingut. Kokku oli seega esimeses kvartalis makseraskustes lepinguid (viivises, maha kantud ja loovutatud) 71 000 ehk 13,9% väljastatud laenulepingutest. Eelmises kvartalis oli selliseid lepinguid ligi 90 000.
Peamised arengusuunad ja riskid laenuturul
- Kuigi uusi laene võeti vähem, on keskmine laenusumma kasvanud.
- Kuigi viivises olevate lepingute arv vähenes; jääb makseraskustes olevate lepingute arv kõrgeks.
Pangandussektori II kvartali 2021 ülevaade
Finantsinspektsiooni kodulehel on pangandussektori arengute kohta antud järgnev ülevaade.
Kooskõlas üldiste majanduslike arengusuundumustega olid 2021. aasta esimene pool ja sealhulgas teine kvartal soodsad ka Eesti pangandussektorile. Esimese kvartali oodatust kiiremale majanduskasvule (5,4%) järgnes Eestis teises kvartalis veelgi kiirem SKP kasv (12,9%).
Pangandussektoris oli juuni lõpus viivislaene majapidamiste ja äriühingute portfellis kokku 1,9% ehk 0,03 pp enam kui juunis ja märtsis. Samal ajal jätkus mittetöötavate laenude osakaalu kahanemine teises kvartalis jõudes juuni lõpuks 1,6%ni.
Uute laenude väljastamine on hoogustunud
Koos majanduskasvuga hoogustus teises kvartalis ka uute laenude väljastamine. Nii üldisema majanduse kui ka laenujäägi suurenemise puhul tuleb küll arvestada ka eelmise aasta madalamat baasi (pangandussektori laenujääk kahanes 2020. aasta teises kvartalis 0,7%). Sellegipoolest on laenumahu kasv viimase nelja kvartali jooksul üha kiirenenud, jõudes selle aasta teise kvartali lõpuks juba 5,8%ni. See ei jäägi enam palju maha COVID-19 kriisile vahetult eelnenud kvartalite 7% kasvust.
Pangandussektori laenuportfelli maht ulatus juuni lõpus 29,1 miljardi euroni
Võrreldes aastatagusega vedasid laenumahu kasvu taas majapidamised, kuigi oluline panus tuli ka ettevõtetelt ning kohalike omavalitsuste laenujäägi suurenemisest. Majapidamiste laenumahu kasvu kõrval on seega hoogustumas ka mittefinantsettevõtete laenumahu kasv, ulatudes teises kvartalis 2,3%ni (esimeses kvartalis langus 0,3%). Seejuures kasvas erasektori ettevõtete laenujääk kiireminigi: aastavõrdluses 2,8% ja kvartalivõrdluses 1,2%. Erasektori ettevõtete laenumahu suurenemise taga on eelkõige kinnisvara, põllumajanduse ja ehituse sektorid.
Enam kui 90 päeva võlgnevuses olnud laenude osakaal laenujäägis alanes märtsi lõpuga võrreldes juuni lõpuks 0,05 pp ehk 0,55%-le, olles aasta varem 0,8%. Seejuures oli langus üldine ehk haaras pea kõiki majandussektoreid. Teises kvartalis jätkus ka 2020. aasta teises pooles alanud allahindluste tagasi keeramine. Allahindlused ületasid teise kvartali lõpus üle 90 päeva viivises olnud laenude mahtu 1,45kordselt (kolm kuud varem oli sama näitaja 1,38).
Kuigi eelmise aasta teise kvartali lõpuga võrreldes oli juuni lõpus hoiuseid 13% enam, siis võrreldes eelnenud kvartaliga maht hoopis alanes 0,9% 34,5 miljardi euroni. Aastaga on kasvanud nii kodumajapidamiste, ettevõtete kui ka finantseerimisasutuste hoiuste maht, ent vähenenud keskvalitsuse hoiused. Hoiuste mahu languse taga võrreldes esimese kvartaliga on eelkõige valitsussektor (sotsiaalkindlustusfond, keskvalitsus ja ka omavalitsused), aga ka ettevõtted.
Laenujäägi suurenemine peatas ka laenude ja hoiuste suhtarvu languse
Ühelt poolt hoiuste mahu kahanemine ja teisalt sektori laenujäägi suurenemine peatas ka laenude ja hoiuste suhtarvu languse ning see tõusis märtsi lõpu 82%-lt 84%-le. Ka pangandussektori likviidsete varade maht alanes eelmise kvartaliga võrreldes, olles 7,8% ehk 11,6 miljardi euro võrra väiksem (see on aga ikkagi neljandiku jagu suurem kui aasta tagasi).
Pangandussektor teenis teises kvartalis soolo arvestuses 113 miljonit eurot puhaskasumit ehk 8,3 miljonit enam kui aasta tagasi. Vaatamata vähenenud (dividendi)tulule ja üsna sarnasele tegevuskulule aitasid pangandussektoril puhaskasumit suurendada tunduvalt väiksemad krediidikahjud (2020. aasta II kvartalis 38 mln eurot vs 2021. aasta II kvartalis 6 mln eurot). Sektori omakapitali tootlikkus ulatus aasta teises kvartalis 9,3%ni (2020. aastal 9,1%) ja varade tootlikkus 1,04%ni (aasta tagasi 1,08%). Kulude-tulude suhtarv tõusis 0,5 pp 49%-le.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Pangandussektori hea krediidikvaliteet paranes 2021. aasta teises kvartalis veelgi.
- Mittetöötavate laenude ja pikaajaliste viivislaenude osakaal teises kvartalis alanes. Seejuures oli langus laiapõhjaline, haarates enamikku sektoritest ning peegeldades sellega üldist positiivset majandusarengut. Sellegipoolest ei ole COVID-19 kriisiga seotud riskid kuhugi kadunud, mis muu hulgas tähendab, et enam mõjutatud sektorid on jätkuvalt surve all.
- Pangandussektori laenujäägi kasv kiirenes veelgi: laenujääk suurenes aastavõrdluses 5,8%. Eraisikute laenujäägi kõrval on hoogustumas ka ettevõtete laenujäägi kasv.
- Pärast aasta kestnud jõulist likviidsuse suurendamist kahanes likviidsete vahendite maht teises kvartalis oodatult. Eesti pangandussektori likviidsusriski võib jätkuvalt madalaks pidada.
- Eesti pankade kasumlikkus ehk 2021. aasta teise kvartali omakapitali tootlikkus püsis kõrge, 9,3% (ELi keskmine näitaja ulatus esimeses kvartalis 7,6%ni).
- Laenumahu kiirenev kasv ja riskivarade suurenemine tõid teises kvartalis kaasa teatud kapitalinäitajate nõrgenemise. Kuid kapitaliseeritus on endiselt tugev ja see aitab Eesti pangandussektoril võimalike krediidikahjumitega edukalt toime tulla.
Mida näitab majandusprognoos?
Eesti Panga kodulehel toodud värske majandusprognoosi järgi on Eesti majandus kriisist väljunud väga jõuliselt. Kuigi üksikud sektorid pole veel taastunud, on majandus tervikuna selgelt ületanud kriisieelse taseme. Eestis on mitmel põhjusel ajutiselt kiire hinnatõus, mida aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu. Pikemalt kestev kiire hinnatõus võib ohustada inimeste ostujõudu ja ekspordisektori konkurentsivõimet, millest sõltub töökohtade teke ja pikaajaline palgakasv.
„Euroala keskpangad, sh Eesti Pank saavad mõjutada hinnaarenguid kogu euroala tervikuna silmas pidades. Kui Eesti majanduses on hinnatõusu surve suurem euroala keskmisest, on Eesti kohaliku hinnatõusu mõjutamise juhtkang valitsuse käes. Valitsus ja parlament saavad otsustada, kui palju riigieelarve kulutuste kaudu anda majandusele ja seeläbi ka hinnatõusule lisahoogu,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller, kes on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
Eesti majandus on kriisist väga kiiresti taastunud
Teises kvartalis küündis majanduskasv aastatagusega võrreldes 12,9%ni ning aasta kokkuvõttes kasvab majandus prognoosi kohaselt 9,5%. Majanduse kogumaht on pärast umbes 3% suurust langust eelmisel aastal praeguseks juba selgelt üle kriisieelse taseme. See on saanud võimalikuks tänu raskustele paremini vastu pidanud harude (info ja side, veondus, ehitus, mitmed teenused) väga jõulisele kasvule, samas kui enim kannatanud valdkonnad (majutus ja toitlustus, meelelahutus, haldus- ja abitegevused) pole veel kriisieelset mahtu saavutanud. Majanduse struktuur on kriisi käigus muutunud ning osa muutustest võivad osutuda püsivaks, kuna majanduse edasise paranemise korral ei pruugi mujal hõivatud inimesed endistesse valdkondadesse enam naasta.
Tavapärasest parem seis majanduses jätkub
Nõudlus toodete ja teenuste järele püsib lähiaastatel erakordselt suur. Seda lükkavad tagant kiire palgakasv, kriisi kestel kogunenud säästud, pensioni teisest sambast välja võetud raha ja rahvusvahelise majandusruumi kindlam käekäik. Seni on toodangu maht kasvanud peamiselt tänu sellele, et töötundide arv inimese kohta on suurenenud. Aasta teises pooles hakatakse toodangumahu tõstmise nimel rohkem inimesi palkama ja tööpuudus väheneb 2023. aastaks tagasi kriisieelsele tasemele. Aktiivne tööturg hoiab palgakasvu sel ja järgmistel aastatel kiirena ja eeldatavasti suureneb ka liikumine töökohtade vahel.
Hindu kergitab Eestis suur hulk erinevaid põhjuseid
Selle aasta keskpaigas tõstis energia kallinemine inflatsiooni 5%ni. Kui energia hind rohkem ei kasva, jääb see siiski mõjutama inflatsiooni, kuni energiahinna madal võrdlusbaas taandub tuleval aastal andmetest välja. Hindu survestab ka see, et ettevõtetel on raske nõudluse kasvuga samas tempos tootmist suurendada — lisaks töökäte nappusele on tootmisvõimsus juba pea täies ulatuses rakendatud ning tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute tegemine võtab aega. Jätkuvalt on üleilmseks probleemiks ka tõrked tarneahelates, materjalipuudus ja toormete kallinemine, mis samuti tarbijahindu tõstavad. Ka annab hinnatõusule hoogu palgakulude kasv Eestis. Hetkeseisuga eeldab keskpank, et paljud kiiret hinnatõusu põhjustavad tegurid jäävad siiski ajutiseks ja seetõttu aeglustub hinnatõus järgmisel aastal 3,6%ni. Samas on selgelt 3% ületav hinnatõus endiselt märksa kiirem Eesti viimaste aastate hinnakasvu tempost.
Kiire majandus- ja hinnakasv toovad riigikassasse rohkem maksutulu
Kiire majandus- ja hinnakasv toovad riigikassasse rohkem maksutulu kui tavaoludes ning see võimaldab teha väga hästi sihitud lisakulutusi. Lähiaastateks oodatav Eesti majanduse olukord ei vaja riigipoolset üle kulutamist, sest see annaks hoogu juba niigi kiirele hinnatõusule, vähendaks seeläbi inimeste ostujõudu ning halvendaks eksportiva sektori konkurentsivõimet. Euroopa Liidu rahastus võimaldab Eestis teha täiendavaid investeeringuid ja kulutusi 2022.-2023. aastal kokku ligi 3 miljardi euro eest, mis eelarvetasakaalu arvestusse ei lähe, kuid on oma majanduslikult mõjult samaväärsed laenuraha arvelt täiendavate investeeringute tegemisele. Maksutulude suurem laekumine võimaldab eelarvepuudujäägist hoopis kiiremini välja tulla. Tänu hoogsale majanduskasvule saaks nominaalse eelarvetasakaalu saavutada 2023. aastal ilma valitsemissektori kulutusi vähendamata. Selleks piisab kulutuste kasvu piiramisest.
Tasakaalu saavutamine on tähtis
Kiire tasakaalu saavutamine on tähtis ka selleks, et Eesti majandus oleks ka edaspidi vastupidav ootamatutele tagasilöökidele, mida ei saa ka lähemas tulevikus välistada.
„Koroonakriisi ajal kasvas riigieelarve maht kulukate toetusmeetmete tõttu väga järsult. Sellelt juba kõrgelt kulutuste tasemelt ei saa seega riigi kulutused enam lähiaastatelt kuigi kiiresti edasi kasvada, ilma et lõhe riigi tulude ja kulude vahel liiga suureks ei käriseks. Siiski on ette näha, et valitsuse kulud ületavad 2023. aastaks juba umbes 30% võrra kriisieelset 2019. aasta kulutuste taset, mis kindlasti võimaldavad riigil paljudesse valdkondadesse täiendavalt panustada,“ lausus Eesti Panga president Madis Müller.
Vajadus maksepuhkuse järele on vähenenud
Eelmisel kevadel COVID-19 leviku pidurdamiseks kehtestatud ulatuslikud piirangud tõid kaasasuure majandusliku ebamäärasuse. Raskesti prognoositav ettevaade põhjustas ettevõtetel ja majapidamistel ebakindlust ja kaheldi, kas võetud laenukohustusi suudetakse korrektselt teenindada. Selles olukorras oli üheks väljapääsuks küsida laenuandjalt ajutist võimalust tagasimaksed peatada või neid vähendada ja üksnes intressimakseid tasuda. Selline maksepuhkuse kasutamine võib aidata ajutiste makseraskuste korral. Maksepuhkus võib suurendada laenu eduka tagasimaksmisetõenäosust, kui ajutine leevendus on laenuvõtjale finantsolukorra ja likviidsuspositsiooni parendamisel abiks. Samal ajal suurendab maksepuhkuse kasutamine tavaliselt edaspidiseid laenumakseid, sest maksmata jäänud osa jaotub järelejäänud laenuperioodile. Eesti pangad võimaldasid COVID-19 esimese laine ajal laenuvõtjatele 3–1212 kuu pikkuseid maksepuhkuseid üldjuhul ilma täiendavate kuludeta. Eesti Pangaliidu eestvedamisel lepiti kokku ühistes maksepuhkuse andmise reeglites, millega võimaldati maksepuhkusi lihtsustatud korras 2020. aasta septembri lõpuni.13
Tipphetkel oli eelmise aasta juunis maksepuhkusel umbes 19% ettevõtete ja 5% majapidamiste laenuportfellist
Sügise jooksul suur osa maksepuhkustest aegus ning laenuvõtjad jätkasid tavapäraste tagasimaksetega. Aasta lõpuks oli maksepuhkusel veel vaid 3% ettevõtete ja 2% majapidamiste laenuportfellist Maksepuhkused pakkusid laenuvõtjatele seega leevendust ajal, mil ebamäärasus tuleviku suhtes oli väga suur. Samas võib arvata, et maksepuhkuse võtmise ajendiks oli suurel osal juhtudest kartus, et ettevaates võib tekkida finantspingeid. Akuutsete makseprobleemide käes vaevelnud laenuvõtjaid oli aga pigem vähe. Sellele viitab nii see, et huvi maksepuhkuste vastu oli suur ka sektorites, kus piirangute mõju majandustegevusele oli vähene, kui ka see, et maksepuhkuste aegumise järel neid valdavalt ei pikendatud, vaid jätkati laenude tavapärast tagasimaksmist
COVID-19 teise laine ajal on huvi maksepuhkust võtta olnud üsna vähene ning eelkõige sektorites, mida kehtestatud piirangud rohkem mõjutavad (majutus, toitlustus, meelelahutus, kaubandus).See näitab, et nii-öelda igaks juhuks enam maksepuhkust ei taotleta. Kuigi koroonaviiruse levikuga toimetulemise ümber on jätkuvalt palju ebakindlust, on lühiajaline majandusväljavaade ja koroonapiirangute majandusliku mõju ulatus siiski selgem ning see võimaldab ettevõtetel ja majapidamistel oma lähiaja finantsolukorda adekvaatsemalt hinnata.