Pangalaen

Pangalaen kiirelt ja mugavalt kuni 25 000 €

Väikelaenud kuni 15 000 eurot on Eestis pakkumises mitme panga ja finantsasutuse poolt. Suurematest pankadest on soodne pangalaen Swedpank-il, kelle laenutingimused on järgmised: laenusumma kuni 20 000 €. Laenule ei lisandu igakuiseid haldustasusid ja laenu saab ennetähtaegselt tagastada. Intress on alates 12,9%st. AS SEB pank, pakub väikelaenu kuni 20 000 eurot. Fikseeritud intressimäär on laenul 9,5 %. Laenu tähtaeg on kuni 7 aastat, ennetähtaegne tagastamine tasuta.

Samuti pakub väikelaenu Eestis tegutsev Luminor pank. Laen pangast on võimalik saada kuni 12 000 euro ulatuses. Makseperiood võib kesta 12 kuud kuni 60 kuud ja väikelaenu intress on: 11,40%. Inbank, kes on väljastatud laenude ning klientide arvult tarbijafinantseerimise turul teisel kohal. Väikelaenu summa on 10 000 eurot. Makseperiood jääb vahemikku 6-72 kuud. Intressimäär: alates 8,9% arvestatuna laenujäägilt. Lepingu haldustasu: 2.50 eurot kuus.

Pangalaenud

Tagatiseta usaldusväärne pangalaen aitab ellu viia nii suured kui ka väikesed teostamist ootavad mõtted. Laenu teenuseid pakkuvad erinevad ettevõtted. Kui uurid, kuidas saada pangast laenu, kaalu enne laenu taotlemist, milline laenu on sinu rahalist olukorda arvestades sobiv valik. Enne lepingu sõlmimist tutvu hoolega erinevate teenusepakkujate lepingutingimustega ning küsi julgelt, kui soovid rohkem teada. Mõtle enne pangalaenu taotlemist hästi läbi, kui suurt riski saad endale lubada.

Tutvu finantseerimise võimalustega meie kodulehel ja küsi julgelt abi meie klienditeeninduselt. Pangalaenud on meie juures soodsad. Oleme sulle alati heaks partneriks. Kui soovid laenu mõne teise meie toote vastu ümber vahetada või tekib raskusi kohustuste täitmisel, anna meile sellest kohe teada. Nii on sul võimalik hoida ära täiendavaid kulusid ning kohtuvaidlusi. Tutvu meie kirjadega tähelepanelikult ning anna meile kohe teada, kui sinu kontaktandmed muutuvad.

Kuidas leida sobiv tagatiseta pangalaen

Sobiva pangalaenu leidmiseks on mitmeid võimalusi, esiteks võib küsida otse pangalt pakkumist või vaadata üle kampaaniad ja pakkumised ükshaaval finantsasutuste kodulehtedelt. Pakutavad tingimused võivad erineda ja tihti ei piisa ülevaate saamiseks üksnes intresside võrdlusest, oluline on hinnata ka krediidikulukuse määra. Sellepärast on soovitatav sobivama laenu välja valmiseks pöörduda mõne laenude võrdlust pakkuva teenusepakkuja poole ja kui olulised parameetrid on võrreldud võib valitud pangaga ühendust võtta.

Sobivat laenu otsides on oluline teada nii laenu suurust, mida soovid kui ka perioodi mille jooksul oled valmis pangale laenu tagasi maksma. Mitmel juhul võib suurema väljamineku vajaduse katta väikelaen. Summad mida pangad väikelaenu toote alt pakuvad on erinevad ja võivad ulatuda, kui 30 000 euroni. Laenu võrreldes on ka oluline, kui lihtsalt ja kiirelt laenu väljastatakse ja kas nõutakse ka lisatagatist.

Pangalaen võrdlus 2023 – leia soodsaim tagatiseta laen siit

Eestis on üksteist suuremat väikelaenu pakkujat, kelle poolt pakutavad laenutingimused võivad olla üsna erinevad. Laenud erinevad, nii väljastatava summa, maksetähtaja, kui ka krediidikulukusemäära osas. Samuti on olulise laenusaaja jaoks laenu tingimused, millest üldjuhul oleneb ka laenusumma. Tagatiseta laenu puhul on summa piirmääraks reeglina 30 000 eurot. Tagatisega väikelaenude summad on suuremad ning võivad ulatuda kuni 250 000 euroni laenuperioodiga kuni 20 aastat.

Soodne pangalaen ilma tagatiste ja käendajateta

Tagatiseta laen ja käendajateta annab võimaluse saada laenu ilma täiendavate lisakohustuste ja lisatoimingutega. Erinevalt tagatisega laenust ei pea sa tagatise ja käendajata laenu puhul oma varaga tagama võetud kohustusi. Jääb ära ka vajadus tagada laenu teise isiku sissetulekute või varaga. Laenu eeliseks on see, et taotlemisest kättesaamiseni kulub oluliselt vähem aega. Tagatise ja käendajateta laenusummad algavad üldjuhul 100 eurost ja ulatuvad 25 000 euroni.

Tagatiseta laenu puhul on riskid suuremad mistõttu on tagatiseta laen kindlasti kallim, kui tagatisega laen. Tõenäoliselt avaldub kallim laen kõrgemas intressis, kuid vaadata tuleks ka kindlasti krediidikulukuse määra. Peamiselt seetõttu, et tihti on muud laenuga kaetud kohustused olla väiksemad või puududa hoopis. Näiteks ei küsita väljamaksetasu esmakordsetelt taotlejatelt. Tasub kindlasti hoolikalt läbi mõelda palju laenuraha vajate. Mida väiksem on laenusumma, seda vähem tuleb tagasi maksta.

Tagatud või tagatiseta pangalaen

Tagatiseta laenu on võimalik taotleda erinevaks otstarbeks, näiteks ettevõtte käivitamiseks, auto või kodumasina parandamiseks. Erinevalt tagatisega laenust ei pea taotleja oma varaga tagama võetud kohustusi. Tagatiseta väikelaenu on võimalik taotleda 300 – 30 000, sõltuvalt pakkujast. Intressid jäävad üldjuhul 10 kuni 20 protsendi vahemikku. Laenusumma võib oleneda ka sellest, mis otstarbeks laenu kasutatakse. Kui soovid soodsat väikelaenu, võib meie tagatiseeta laen olla sinu jaoks sobivaim valik.

Pangalaen kohe kätte 15 minutiga

Väikelaenu taotlemise ja laenu otsuse tegemise protsess on kliendi jaoks mugavalt kiire. Kui väikelaenu taotlus on korrektselt täidetud ja kõik vajalikud andmed esitatud, siis ei kulu laenutaotluse ülevaatamiseks kauem kui 15 minutit. Samas tuleb meeles pidada, et iga laenutaotlus vaadatakse üle laenuhalduri poolt. Seetõttu tuleb arvestada, et suurema laenusumma või puudulike dokumentide korral on laenu hindamise protsess pikem. Sellisel juhul võetakse kliendiga ühendust.

Laenu taotlemise ja väljastamise protsessi kiirus sõltub osalt ka küsitud laenu suurusest. Mida suurem on laen, seda põhjalikumalt tuleb laenuhalduril kontrollida esitatud dokumente ja kliendi võimekust laen tähtaegselt tagasi maksta. Mida suurem on küsitud laenu summa, seda rohkem on nõudmisi ja seda rohkem aega läheb. Kui laenutaotlus on saanud positiivse otsuse, siis tavaliselt kantakse laenusumma taotleja kontole üle juba samal päeval. Parimal juhul minutitega.

Parimad pangalaenu pakkujad ja parim pangalaen Eestis 2023

Finantsinspektsiooni andmetel tegutses 2021. aasta teises kvartalis Eesti turul 57 krediidiandjat ja 10 krediidivahendajat. Krediidiandjate laenuportfelli jääk ületas esmakordselt 1,2 miljardi euro taseme, kasvades kvartaliga 3%. Teises kvartalis sõlmiti 8% rohkem laenulepinguid kui esimeses kvartalis ning ka lepingute keskmine laenusumma kasvas. Enim väljastati tagatiseta väikelaenu, 79% kõikidest väljastatud laenulepingutest. Nende keskmine summa oli teises kvartalis 823 eurot (esimeses kvartalis oli vastav näitaja 765 eurot).

Tõusujoonel on sõlmitavate liisingulepingute arv, nende väljastamine on peaaegu jõudnud kriisieelse tasemeni. Kokku sõlmiti krediidiandjate ja -vahendajate juures teises kvartalis 164 000 uut lepingut, mis vaatamata kasvule jääb veel alla nii kriisieelsele kui ka eelmise aasta keskmisele. Krediidiandjate koondlaenuportfelli kvaliteet teises kvartalis mõnevõrra paranes makseraskuste tõttu loovutatud laenude vähenemise tõttu. Teises kvartalis loovutati alla kolme tuhande lepingu, mida on võrreldes esimese kvartaliga kaks korda vähem.

Loovutatud lepinguid oli 0,5% olemasolevatest laenulepingutest. Maha kantud lepingute osakaal pisut kasvas, olles 3,8% olemasolevatest laenulepingutest. Viivises olevate lepingute osakaal väljastatud laenudes pole kvartaliga muutunud – püsis 8,9% juures. Kokku oli seega teises kvartalis makseraskustes lepinguid (viivises, maha kantud ja loovutatud) kokku 70 000 ehk 13,2% olemasolevatest laenulepingutest. Esimeses kvartalis oli selliseid lepinguid üle 71 000 ehk 13,9%. Teises kvartalis väljastatud laenulepingute arv on kasvanud 8%

Pangalaen ja riigi rahandus

Eesti panga andmetel on 2020. aastal alanud koroonakriis esitanud väljakutse ka riigirahandusele. Eelarve on struktuurses puudujäägis juba alates 2016. aastast, mis tähendab, et puudujäägist väljumisel ei saa jääda lootma üksnes majanduskasvule, vaid selleks tuleb täiendavalt pingutada. Riigivõlg võib avaldada olulist mõju ka finantsstabiilsusele. Esiteks kuuluvad valitsuste võlakirjad, mis on vabastatud kapitalinõude arvutamisest, kuna neile rakendub 0%riskikaal, kommertspankade varade hulka, pakkudes neile vajalikul määral likviidsust.

Need võivadaga muuta pangad kergesti haavatavaks, kui riigi majanduslik väljavaade peaks halvenema ja/või intressimäärad tõusma, mis tingib riigivõlakirjade väärtuse vähenemise. Nõrgenenud bilanss langetaks panga atraktiivsust investorite silmis ja rahastamine muutuks panga jaoks keerulisemaks ning kallimaks. Kallim rahastus tähendaks aga kulukamat laenamist tarbijale, sest kasumlikkuse suurendamiseks tõstaksid pangad ka laenumarginaale. See tooks kaasa investeeringute edasi lükkamise ning laenunõudluse vähenemise, mistõttu langeks majandusaktiivsus ja alaneks maksulaekumine.

Ettevaates on majapidamiste laenuteenindamise võime puhul oluline, et pangad ja laenuvõtjad ei alahindaks laenukoormusest tulenevaid pikemaajalisi riske. Uute väljaantud laenude kontsentreerumine näitab, et kehtestatud piirangud toimivad liiaste riskide võtmise vastu järjest tõhusamalt. Pankade piisava omavahenditega kindlustatuse eesmärki täidab hüpoteeklaenude riskikaalude suhtes seatud alampiiri nõue. Eesti Pank jälgib eraisikute võlakoormusega seotud arengusuundi ning võib kehtestada senisest rangemaid nõudeid, kui seepeaks osutuma riskide liigse kasvu piiramiseksvajalikuks.

Mis on pangalaen?

Pangalaen on hea võimalus finantseerida ootamatult tekkinud kulutusi. Eestis pakutakse erinevaid laenuliike pankade ja krediidiasutuste poolt. Laenuliigiks võib olla väikelaen, kodulaen, kiirlaen. Laenuliikidest on kõige populaarsemad väikelaenud. Kuigi nimetusest tulenevalt võib tunduda, et väikelaenude summad on väikesed, siis tegelikult võivad tagatiseta väikelaenude summad olla kuni 20 000 eurot või mõnel juhul rohkemgi. Sõltuvalt laenupakkujast või laenu saamine olla võimalik, kas tagatisega või tagatiseta.

Enamasti võtavad inimesed väikelaene selleks, et katta ootamatult tekkinud kulutusi ning väikelaenude puhul on õigus laenuraha kulutada vastavalt soovile. Laenu kasutamise osas laenupakkujad piiranguid või tingimusi ei sea. Väikelaenu tarbivad rohkem need inimesed, kel pole vaja laenata väga suurt summat aga nad ei soovi võtta kiirlaenu, kuna kiirlaenude intress on tunduvalt kõrgem. Lisaks soodsamatele intressidele on väikelaenude eeliseks ka pikem tagasimakse periood ja paremad laenutingimused.

Üheks väikelaenude miinuseks on karmimad tingimused laenu saamisel. Üks peamisi tingimusi tagatiseta väikelaenu taotlemisel on stabiilse sissetuleku olemasolu ning lisaks on oluline millised on inimese igakuised kulutused. Püsivateks sissetulekuteks sobivad nii palk, pension jt. Väikelaenude puhul kehtivad ka mitmeid lisatasud nagu lepingutasu, mis teevad väikelaenu taotlemise kallimaks. Kindlasti tasuks üle vaadata kõik laenuga seotud kulud ning mitte ainult intressi arvestada, parem lähtuda kreediidi kulukuse määrast.

Tagatiseta pangalaen kuni 25 000 eurot

Väikelaenud on Eestis väga populaarsed ja kuigi nimetusest tulenevalt võib tunduda, et väikelaenude summad on väikesed, siis tegelikult võivad tagatiseta väikelaenude summad olla kuni 10 000 eurot või mõnel juhul rohkemgi. Enamasti võtavad inimesed väikelaene selleks, et katta oma tarbimisvajadusi ning väikelaenude puhul on sul õigus oma laenuraha kulutada nii nagu ise soovid ja laenu kasutamise osas laenupakkujad piiranguid või tingimusi ei sea.

Põhjusi, miks võtta väikelaenu võib olla mitmeid, kuid väga tihti võetakse laenu, et tasuda auto või kinnisvara soetamisega seotuid kulutusi. Üks väga suur eelis väikelaenude puhul on see, et tagatist pole vaja ning laenu on ka palju kergem taotleda kui tavalist pangalaenu. Laenusumma saab ise valida olenevalt sinu enda vajadustest. Mõned laenupakkujad annavad väikelaenu alates sajast eurost ja lõpetades kuni 10 000 euroga.

Pangalaenu plussid ja miinused

Tagatiseta usaldusväärne pangalaen aitab ellu viia teostamist vajavad unistused. On hea, kui mõtte rakendamiseks saad tuge pangalt. Reeglina on laenuvõtmine õigustatud, sest tasumist nõudvad intressid muutuvad inflatsiooni toel vähem kulukas, samas kui väärtus, mille pangalaenu toel lood võib ajas kasvada. Laenu teenuseid pakkuvad erinevad ettevõtted ja valikut teha pole lihtne. Kaalu, enne laenu taotlemist, milline laenu on sinu vajadusi ja rahalist olukorda arvestades sobiv valik.

Enne lepingu sõlmimist tutvu hoolega erinevate teenusepakkujate lepingutingimustega ning küsi julgelt, kui soovid rohkem teada. Väikelaen on küll intresside poolest kallim kui tavaline pangalaen, aga siiski tunduvalt madalamate intressidega kui näiteks kiirlaen. Mõtle enne pangalaenu taotlemist hästi läbi, kui suurt riski saad endale lubada. Tutvu finantseerimise võimalustega meie kodulehel ja küsi abi meie klienditeeninduselt. Kui tekib raskusi kohustuste täitmisel, anna meile sellest kohe teada.

Pangalaen ja majanduslik olukord

Eesti majandus tervikuna on koroona kriisist taastunud ja see leevendab ohtu, et pandeemiast tingitud takistused majandustegevusele võiksid avaldada olulist negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Kuigi üksikud sektorid pole taastunud, on majandus tervikuna ületanud kriisieelse taseme. Ettevõtete müügikäibe ja kasumi kasvades on tööpuudus hakanud vähenema ja keskmine palk kiiremini kasvama. Tähtajaks tasumata ja maksepuhkusel olevate laenude osakaal on märkimisväärselt langenud ja pangad on vähendanud allahindluseid. See toetab pankade võimet majandust rahastada.

Majapidamiste kindlustunde tõus, keskmisepalga kasv, kriisi ajal kogunenud säästud ja pensionisüsteemi II samba väljamaksed suurendavad oluliselt nõudlust Eesti eluaseme- ja laenuturul. Kevadel andsid koroonakriisi ümber valitseva ebamäärasuse vähenemine ja II samba väljamaksete ajakava selgumine märgatavalt hoogu eluasemeturu tehinguaktiivsusele ja eluasemehinnad kasvasid kiiresti. Tehinguaktiivsuse ja eluasemehindade tõusu najal kiirenes ka eluasemelaenude kasv. Eesti Panga prognoosi järgi on lähiaastateks oodata ka keskmise palga kiiret suurenemist.

Pankade rahastamistingimused ja laenupakkumise võime on praegu head, kuid ettevaates võib seda negatiivselt mõjutada 2022. aastal toimuv Eesti hindamine Moneyvali poolt ja selle tulemus. Oluliste puuduste korral, näiteks krüpto vääringute valdkonnas on võimalik risk Eesti nimetamine kõrge rahapesuriskiga riigiks ja lisamine nn halli nimekirja. See halvendaks siin tegutsevate pankade ja teiste ettevõtete võimalusi finantsturgudelt raha kaasata, takistaks maksete teostamist ning rahvusvaheliste tehingute läbiviimist.

Nõudlus toodete ja teenuste järele püsib lähiaastatel erakordselt suur. Seda lükkavad tagant kiire palgakasv, kriisi kestel kogunenudsäästud, pensioni II sambast välja võetud raha ja rahvusvahelise majandusruumi kindlam käekäik. Paljude selliste nõudlust soodustavate tegurite ühele ajale sattumine suurendab aga riski, et lähiaastatel kujuneb ka kinnisvarahindade tõus ja laenukasv väga kiireks. Kinnisvarahindade kasvulatus 2021. aasta II kvartalis ligikaudu 16%ni ja on püsinud kiire ka järgnevatel kuudel.

Kiire majanduskasvu tingimustes on laenukvaliteet hea, aga kuhjuvad riskid võivad avalduda alles majandusolukorra muutudes. Ettevõtete viivislaenud on 2021. aastal vähenenud peaaegu kõikides sektorites ning moodustavad portfellist 0,5%. Erandiks on agraarsektor, kus on üle 60 päeva viivises olevate laenudemaht aasta algusega võrreldes kasvanud (vt joonis 4). Majapidamiste laenumaksevõime on tänu tööturu soodsale arengule samuti paranenud. Viivislaenude maht on vähenenud nii eluasemelaenude kui ka tarbimislaenude portfellis, püsides vastavalt alla 0,2% ja 2%.

Pangalaen ja laenuturg

2020. aasta suvel tipnenud, toona üle 11% tõusnud maksepuhkusel olevate laenudeosakaal on aastaga kahanenud alla 2%ni laenuportfellist. Sektorite kaupa on vähenemine olnud erinev. Näiteks suurima surve all olnud majutus- ja toitlustussektori maksepuhkuste maht on alates selle aasta algusest taas märkimisväärselt kasvanud, küündides augusti lõpuks 95 miljoni euroni, mis on ligi 43% selle sektori laenuportfellist. Majapidamiste ja ettevõtete võlg kokku ulatus teise kvartali lõpus juba 6%ni.

Pankade kasumlikkus püsis koroonakriisile vaatamata tugev. Võimalike laenukahjude katteks tehtud laenu allahindlused vähendasid pankade puhaskasumit 2020. aastal ligi viiendiku võrra. Samas kompenseerisid tütarettevõtetest saadud dividenditulu ning halduskulude vähendamine selle languse täielikult ning kokkuvõttes püsis puhaskasum varade suhtes varasemate aastate 1,3–1,4% tasemel (vt joonis 5). 2021.aasta esimesel poolaastal vähenes laenu allahindluste negatiivne mõju veelgi, kuna mõned pangad hakkasid vähendama varem liiga konservatiivselt tehtud allahindlusi.

Pangalaen ja arengusuunad

Kooskõlas üldiste majanduslike arengusuundumustega olid 2021. aasta esimene pool ja sealhulgas teine kvartal soodsad ka Eesti pangandussektorile. Esimese kvartali oodatust kiiremale majanduskasvule (5,4%) järgnes Eestis teises kvartalis veelgi kiirem SKP kasv (12,9%). Pangandussektoris oli juuni lõpus viivislaene majapidamiste ja äriühingute portfellis kokku 1,9% ehk 0,03 pp enam kui juunis ja märtsis. Samal ajal jätkus mittetöötavate laenude osakaalu kahanemine teises kvartalis jõudes juuni lõpuks 1,6%ni.

Koos majanduskasvuga hoogustus märgatavalt teises kvartalis ka uute laenude väljastamine pankade poolt. Pangandussektori hea krediidikvaliteet paranes 2021. aasta teises kvartalis veelgi. Mittetöötavate laenude ja pikaajaliste viivislaenude osakaal teises kvartalis alanes. Seejuures oli langus laiapõhjaline, haarates enamikku sektoritest ning peegeldades sellega üldist positiivset majandusarengut. Sellegipoolest ei ole COVID-19 kriisiga seotud riskid kuhugi kadunud, mis muu hulgas tähendab, et enam mõjutatud sektorid on jätkuvalt surve all.

Pangandussektori laenujäägi kasv kiirenes veelgi: laenujääk suurenes aastavõrdluses 5,8%. Pärast aasta kestnud likviidsuse suurendamist kahanes likviidsete vahendite maht teises kvartalis. Pangandussektori likviidsusriski võib jätkuvalt madalaks pidada. Kasumlikkus ehk 2021. aasta teise kvartali omakapitali tootlikkus püsis üsna kõrge, 9,3%. Laenumahu kiirenev kasv ja riskivarade suurenemine tõid teises kvartalis kaasa teatud kapitalinäitajate nõrgenemise. Kuid kapitaliseeritus on tugev ja see aitab Eesti pangandussektoril võimalike krediidikahjumitega edukalt toime tulla.